Kusjuures seda pealkirja kirjutades tabas mind tundmus, et olen seda hetke kõrvalt näinud. Deja vu? Nägin hetkeks vilksamisi ka lõpptulemust, ent see on juba erinev sellest, mida praegu ette kujutan (wtf, eksju? :)).
Ühesõnaga, see tuli järsku, out of the blue, kui ma mööda ffffound.com´i surfasin. See pilt lihtsalt tuletas kui mitte kõike, siis paljut sellisel määral meelde, nagu võtnuks midagi hiiglaslikult jõulist mu kaasa ning viinuks mõttekiirusel korraga tagasi kõikidesse kohtadesse, aegadesse, juttudesse ja naerudesse, mida jagasime.
Välgukiirusel aegruumi erisagedustel resoneerimine võrdub mälupulseerimisega?
Agent 0, Sa oled jätkuvalt minuga ja see on veider, kuidas .... no ma püüan, aga veel mõistan vähe.
Püsid alati mu hinges, meeles ja südames.. ma tulen sulle Tartusse külla. Üksi. Ja küünlaga.
Ja lumest sõrmusega.
Agent 8
