hõõgub...

Hingedepäeval sai konimäng kolme aastaseks. Palju õnne, Sa väike tahmane põnn! Kolm aastat olen ma oma alateadvuses (arvatavasti igavesti) hõõguva koniga malet, peitust, paintballi, netiporri ja Hannibal Lecterit mänginud. Üha uuesti leian ma end mõtlemast, et mhmmm, kui vahva ikka oli, pulk näost ripnemas, ringi tuiata või siis kuskil nurga taga maailmaasju arutada - pulgaga on ju palju targem nägu ja ega ilma selle asjata nurgataha nigu polnudki mõtet minna - aga nurga taga toimub alati midagi põnevamat, kui nurga ees! Ning see esimese mahvi aroom, mis siiani vahest ninna tungib, kui keegi tänaval suitsu on alustanud - tahtmatult ja samas mõnuga ajan lõuad pärani ja hingan sügavalt sisse! Ja vahest kangastub sigaret läbi minevikuvine kohe eriti võimsa kangelasena - Ülemseierina. Paned ta aga vaikselt otsast tiksuma, ja näe - Aeg peatub. Või siis hoopis lendab minema, jättes seljataha vaikses varahommikus ärkava maailma. Äge tegelane, see koni! Ja siis on veel triumfihetked, mil ma mõtlen, et mida ma kunagi üldse suitsetamises nägin? Ja et nii hea, et tobitamise järgi mingisugust vajadust ei tunne. Riputan endale mõttes järjekordse ordeni rinda ja olen oma tõrvavaba kopsu ääreni uhkust täis. Ise siiralt uskudes, et jess, plats on puhas, jeee, minu võit! Täiesti siiralt, järgmise korrani :) Ikka tarvilik on meeles pidada, et ma iseenda parim sõber ja suurim vaenlane olen - sõber vaenlase pingutama sundivas ja vaenlane sõbra uinutavas kuues.

Aitäh!

nüüd on küll nii, et kannibalid jätavad mind magustoiduks

pamparampaa, palju õnne mulle! ja mu kopsudele. ja mu maitsemeelele, mis suudab mulle väga palju elamusi pakkuda. ja mu riietele, mis kannatavad nuusutamist ka peojärgsel päeval. ja juustele, mis ei haise. ja nii edasi. on aduda, et ahjaa, niimoodi ma siis oleks endas pettunud.

aasta on piisavalt pikk aeg, et tobitamist natuke nostalgiliselt meenutada, aga suits on endiselt hall, mitte roosa ega lilleline. ja käin ringi, vahes mõttes noomides/haletsedes/üleoletsedes neid, kellel pole kahju ei endast ega rahast. aga unes teen küll vahest suitsu.. ja siis ärkan üles ja nii häbi on enda ja kõigi ja kõige ees, et pole siin ilmas kohta, kuhu silmi peita.

AGA mul jääb iga kuu üle 1k alles, ja selle eest saab käia skyparkis hüppamas ja ujumas ja lumelauatamas ja wake´imas ja lennukist korduvalt välja hüpata ja kui rulal laud katki läheb, saab jälle uue orgunnida jnejnejne ja saab koju lilli osta ja täna teatrisse minna ja selle kõige tulemusel on nii hea olla et siga ka ei sööks ja kuidas veel.
and how tasty I must be! :)

ja lõpetuseks üks eriti hull ad, mis mõjub vist isegi liiga tugevalt - et nagu sõidaksid jänest ja selle eest võetaks load ära or smth.

cats´n´dogs

Officially, 3 kuud suitsuta - tehtud.
Pilt omab mitut konteksti, hetkel kujutame siis ette kaksikhinge killimas konisusi, ärgem kaldugem pantrite ja huntide maailma.

brrrright madness

Kätte on jõudnud uus aasta, ent ma olen endiselt jõululainel - selle panen ma selle arvele, et aasta-aastalt on kooris alateadvusse raiutud valgetejõuludvalgedjõuludvalgedjõulud mantrat. Ja ossaossaossaossaraks, mis väljas toimunud on ja kui sünoptikuid uskuda, siis toimub edaspidigi ka. Lumeuputus, mille tulemusel on paljude kaasugride kollektiivses alateadvuses ausse tõusnud väljend "talve võlumaa" elik "winter wonderland", paneb mind igapäevaselt jahmuma, heldima, õhkama. Kohati on nii ilus, et ma kardan uinuda - äkki on hommikul ärgates sula ja pori ja pahapahapaha. Ja metsas - ohwowohwowohWOW! Suusatades on heldimust ikka pangega kaasas, ja kohati on ka kaamera kaasas, paari pildi üle tunnen ma sisimas isegi teatavat ennastkõditavat rahulolu.

Brrrright kuna lubatakse kuni -25-seid temperatuure lähipäevil. Mõnus arktiline kliima!!!

Mäng kestab. Või noh, ma olen suht saast mängija - ma pole veel esimest pausi teinud, ja seda mitmel põhjusel:
Ma arvan, et alateadvuses hingitseb mingi koni oma viimaseid hingetõmbeid, ning agoonias püüab mulle suitsetamist apetiitseks muuta - nt sellised rändom/hüpikmõtted, mis esile on kerkinud - "oi, kui närvis Sa oled, mine võta kohe Statoilist pakk suitsu ja hakkab parem / hommikukohvi....sigarett...mmmmm mõtle, coffee and cigarettes, see on elustiil, mida oskasid isegi nautida/ fakk külm on, teeks suitsu" jnejnejne :D Ühesõnaga, minu alateadvuslik koni püüab mind lohku tõmmata mängides eneseabi, seltsimehelikkuse ning nostalgia nootidel. MA OLEN KAVALAM ja hammustan mingil hetkel need provokatiivsed katsed sigarett taaskord minu näokontuuri osaks muuta läbi, diediedie, koni!

Teiseks ei teinud ma suistu, kui oli möödunud kaks nädalat - sest siis oleksin ma ankurdanud kahe nädala ja ühe tunni kaugusel seisva suitsu enda ajju ning see oleks iga hetkega kasvanud, kuni oleks mõne päevaga sirgunud majaka kõrguseks, plinkides pidevalt "varsti saab suitsu". Ma arvan, et ma oleksin käega löönud 5 päeva möödudes ja kogu mängu kui mitte just korstnasse, siis kopsu kindlasti lasknud.

Kolmandaks, mul on hea meel tõdeda, et ma ei võitle - vastu pole mõtet võidelda, kuna alateadvus ei tunnista eitust -"Mina ei suitseta" = "Mina, Suits". Ma pigem tunnen vahest rõõmu, et ma olen vaba. Ja et inimesed küsivad, kas ma olen hambaid valgendanud. JA pärast pidu ei haise mu riided suitsu järgi. Ja higiselt väljas suitsetamisest tingitud köha - läinud (enne ei saanud ma sest 3-4 kuud lahti). Suits pole enam teema, ja praegugi ma kirjutan sest ainult kuna Reigoga tuli see jutuks ja meenud mulle. Vot nii.

Vestluseid on viimasel ajal siginenud, see uus kodukant on hämmastavalt avameelseid ja sletskondlikke inimesi tihedalt täis pikitud - tasub mul vaid suusad kätte võtta ja Nõmme poole sammuma hakata, kui ma saan teada, mis mõni tore vanamees must arvab ja kuidas ta kunagi ka Tartu Maratonist osa võttis (minu paraadnas elab mees, kes on selle 4x läbi teinud) või et "oh sa kurat, Mustamäel kohata inimest, kes teab Haanja radu, tavaline Tallinna kodanike ei näe Paidest kaugemale!" Nojah, basically olen ma Krisiines ja see mees tunnistas mulle ka seda, et ta ise suitsu ei tee, aga õlu maitseb hästi - seda on tore teada. Telekat vaatab ta ka. Mingil hommikul peolt tulles kõndisin terve tee koos ühe härraga, kellega vestlesime vene keeles. St, ma arvan, et see oli vene keel, sest see hämmastav kodanik suutis kõndida kiiremini minu kõige kiiremast sammust, omades sel ajal arvatavasti maailma ühte enimsõlmejoodud keelt.

Ja elu on ilus....:D:D
Nagu eelmise postiuse pealkiri juba ütles, on käes totralt naeratamise aeg ning kõhus..oh jah, kuidas te küll nii kaua nukkuda suutsite?

üks veider mäng

Veider ses mõttes, et ma pole seda varem mänginud ja iseenesest pole midagi keerulist.

Seoses läheneva deadline´ga - 30 a muri ei suitseta - mõtlesin, et oleks tore graafikut veidike kruttida niimoodi, et 30. sünnipäeval ma võin ennast juba mittesuitsetajana tunda selmet nautida orkutinägemuses "trying to quit"-persooniks olemist.

Niisama maha jätta - mnjaa, vastikvastik süümepiinadilemma tekib siis ju - ei tee 3 ndl ja siis justkui hüvastijätukepiks lükkad selle palgi endale huulte vahele - nii ei saa ju nautida!

Igatahes, asi hakkas idanema juba kevadel, kui OÜ Ülbik/Nohik tegi ettepaneku drastiliselt vähendada sigarettide hulka me igapäevaeludes. Seejärel ununes teema, ent kerkis taaskord päevavalgele - Värelus oli valmis proovima, ja nii ka mina, kuna mulle ei meeldi enam suitsetamine kui selline (koos kõige halvaga, mida ta endas kätkeb alates kollastest hammastest kuni uniste poisikesteni). Mis mulle ääretult mõnu pakub, on sigareti tõmbamine - coffee and cigarettes, if you know what I mean.. - see päeva esimene mahv, see mõtetetulv ja rahuhetk, mis kaasneb. Ajee.

Niimoodi juhtus ka veel, et ma olen endale mingit asja otsinud kaela rippuma. Katajaewwu tõid mulle miski asja, mis oranž ja käib kaela ja puha. Ainult et selle pöördele on kirjutatud www.help-eu.com ja ma saan suitsetades sitamaigu suhu - nii rebel ma lihtsalt veel pole, et teeks kulmu kergitamata suitsu, suitsetamisest loobumise kard kaelas.

Niisiis tegin endaga diili - mahajätmise diili. Mänguliselt. Ma nimelt nüüd võistlen endaga - kui pika vahe suudan sigarettidele jätta. Lisaklausel sätestab, et iga paus peab olema eelnevast vähemalt 1h võrra pikem. Viimati tegin suitsu pühapäeva õhtul, kui käisin lillede kasvamist filmimas. Mäng hakkas ametlikult pihta hingedepäeval 2009 kell 00.00.

Siiani olen hoidnud end suitsetamast - 2 h ja 30 min pärast siis 4 päeva. Poole paaha.

Ja ei taha teha juba sellepärast, et kui ma nt praegu teeks, siis ma ankurdaks ju endale koljusse mõtte, et JUBA NELJA PÄEVA PÄRAST SAAD JÄLLE. Praegu ma ei tea, millal saan. Aaa - praegu veel on nii, et saan, millal tahan - esimese pausi lõbu :)

Ma ei tea, kas siin on mingi seos, aga need kuradi rallifanattidest bussi-trammi-trollijuhid tekitavad mus tahtmise neile füüsiline karistus määrata ja see ka täide viia - iga faking kord, kui nad kiirendavad/pidurdavad, nagu oleks rooli sattunud purjus gorilla ja palderjanijoobes kassi ristsugutis, kes... no saate aru küll, see ei ole enam naljakas ega normaalne ega sportlik!

Ma arvan, et nädal tuleb ära.


Siis saab mõni bussijuht lõuga :D