rikkaim mees

Kui ma u aasta tagasi tegin noortega "Seemneid", oli ka mul võimalus killuke enda maailmast talletada. Või siis oma maailmanägemisest. Aitäh, Tšjort ja Liina, et te nii armsad olete! Ja aitäh (ma arvan, et) kõigile, kes on mulle oma olemasolust killukese kinkinud - te olete lihtsalt ja endile nii omaselt armsal moel leidnud tee mu südamesse. Ja see on juba selline hull koht, kust väljapääsu pole mõtet otsida :)



Sul on kõik ja Sa ise oled kõik, eksole?

ulme või ulm

45 h hiljem...
sain valmis- u 97%, mis tähendab, et ma ei jõudnud teda Vegasest välja konvertida, tuli läbi programmi näidata.

Parim tasu on see, kui noored tulevad ja ütlevad, et nad tahavad veel midagi sellist teha.

Siis koju. Siiani ulme.

Edasi ulm.

Uisutama.

Clazzi. Ja nüüd

Here we go, Unekati!

sleep is so last night

Ma olen olnud ärkvel 27 h ja enamuse sellest ajast montaaziga tegelenud. Esilinastus on täpselt 12 h pärast.

ooooooh shit.

Retsept: "Rekkamees":

shitloads of coffee
shitloads of coca-cola

töötab!!

faaaaaaaaaaaaaaaak

neljapäeval on esilinastus. täna on reedevastulaupäeva. jah ma tean, ma töötan pinge all kõige paremini - ent FAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAK, kas tõesti, ma mõtlen, kas kurat tõesti ja KUIDASKURATVÕTAKS on võimalik kaks korda teha filmimise ajal nii, et salvestad, vaatad tehtut ja jätkad filmimist kustagajumaljuhatab?

mul on väga oluline stseen...puudu.

hea õppetund - tee lühifilme. siis saab vähem selliseid üllatusi.

ja mida mina - usaldasin, AGA ei kontrollinud. iseennast seekord. ja ei tõmmanud tehtut kohe arvutisse, vaid ootasin ja passisin. paras mulle.

iseenesest on ju tore, et noored saavad homme kiirreageerimist mängida. ME ÕPIME ME ÕPIME ME ÕPIME (ja kunagi saame ehk ka midagi selgeks).

ma olen üsna kindel, et viimase poole tunni jooksul vabanesin ma hästi suurest hulgast nõrkadest närvirakkudest. need 17tk, mis alles jäid, on kindlasti väga vitaalsed.

jeeei me!

internazionale

Mul on täiega respekt noorsootöötajate vastu - hullult lahe töö ja meganooruslikud. Pluss saavad nad minuarust reisida rohkem kui keskmine laisk riigikogulane.

Käisin eile Kopli ANKis asja ajamas - neil on ajud, kes oskavad natuke sellist vajalikku asja, nagu filmimontaaz - mul on ju vaja see selgeks saada.

No ja nii sündiski meie pisikese filmi rahvusvahelisse perre uus beebi - Kopli ANKis tegutsev kreeka vabatahtlik Dimitris. Väga lahe säga ja oskab seda arvuti/filmiasja kah. Aga naljakas oli see, et kui ta avas näitlikustamiseks mingi suht rändom videofaili, siis vaatasid mulle sealt vastu Piret ja Mari-Liis, kes usinasti rääkisid, kuidas on läinud nende foorum-teatri workshop. Niiet - kodueestlased kreekamaamehe läpakas nigu varnast võtta! Hea. Inimesed suhtlevad omavahel. Ja niimoodi pole varsti hääletades üheski riigis öömaja leidmisega muret, pluss saab hästi palju toredaid külalisi vastu võtta.



Jee. Ja täna siis tuli selle talve esimene lumekirme, rõõmu-uudistamist jagus kõigile :)

seemned

Olen sügisest alates olnud seotud projektiga "Kameeleon", mille eesmärgiks on hoida armas Mustamäe noor tänavalt ära, peita ta kurja alkoholi pika käe eest ning tirida ta pilgu eest filmimaailma tume kardin.

Ühesõnaga - võta need noored, kes on olemas, leia juurde, moodusta tugigrupp. Saage korduvalt kokku, vestelge, arutlege, kirjutage stsenaarium ning võtke see linti, viige läbi montaaž ja siis tehke kino ka.

A piece of cake with a cherry on top of it!

See on lihtsalt VAIMUSTAV, milliseid ilusaid mõtteid ja puhtaid tundeid noor inimene endas kannab, kui kõrgele/sügavale nad oma arengus juba on jõudnud (riviteismelise sotsiaalsusele keskendudes on seda kerge unustada ka ju). Nende säravad silmad on vist parim tasu, mida sellise tegevuse eest saab loota. Pluss muidugi see rõõm, kui vaatad, kuidas hommikul alles võõramaaloomana tundunud "kaamerajalg" tööjooksul ustavaks abiliseks statiiviks muutub.

Stsenaariumi kirjutasime kambakesi - igaüks andis oma mõtteid - kellel oli meeles pidu, kellel tunnete keel.

Üks neiu sõlmib rahu Surmaga, kes ta ema viis. Ja läbi selle ka iseendaga, arvan ma.

Stsenaariumi saime miskitmoodi tervikuks (loe: enam-vähem loogiliseks sündmuste jadaks) seotud.

Ja nüüd filmime. Stseenid lavastavad nad ise. Kaamera panevad tööle ise. LEIUTAVAD. ARUTLEVAD. Eesti keeles. Vene keeles. Inglise keeles - meie hulgas on eestlaseid, eestivenelasi, armeenlane, aserbaidžaanlaseid. KATSETAVAD. Ja mis kõige vahvam, nad on hingega asja juures.

Kati hakkas nutma, kui me leina filmisime. See oli arvatavasti päeva kõige hingelisem hetk. Ja sellele järgnenud spontaanne aplaus noortekeskuse noortelt. Ja noh, Kati ei mänginud, vaid oli pealtvaataja.

*

Eile tegid nad iseseisvalt. Filmisid üleeilsele materjalile peale - väärt õppetund, ütleks ma :D Täna, just praegu, kui ma siin konverentsil istudes seda trükin, avastavad nad taas omapäi. Õhtul on oodata igasuguseid üllatusi, ühesõnaga.

votnii. Seeme on mullas, vaatame siis, kas tuleb orhidee või lepavõsa või rukkilillepärg.