ˇkenjaalne!

täida lüngad:
I want to talk ... under ... you about my homework.
Where´s Peter? Please help me look ... at .. him.

et cetera :D

the last show

Esimene heli saatis mind terve viimase nädala - ma teadsin, et pean sel hetkel kuulama Sigur Ros´i kui kõige kaunima, rahulikuma muusika esitajat - nii nagu ta on mind mu teel saatnud juba üle aasta. Mu suureks üllatuseks ei sobitunud mu tunnete keelde enam "Von" - minu jaoks ood kurbusele, hingekassile. See on ikka olnud lugu, mille saatel võib mind laua all nutmas leida - hing puhastub ju pisarakanali kaudu :D

Täielikult sobitus minusse aga see pala - see võttis kokku kogu virrvarri, mis mu sees toimus. Sellest sai mu saatja neil hetkil, kui me minupool sõlmi sidusime - mina maas ja Sina seal diagonaalis üleval. See mängis ja koondas taustana mõtteid, kui Kaiga Sulle järelhüüet kirjutasime. See mängis, kui Su sisse kandsime - sulle nii omaselt - piruettidega :) See lugu paneb mind naeratama ja heitma pilku elu magusamatele, helgematele külgedele. Ilus on. Ja elujaatavalt kõlab. Ja tsutike kurvalt ka.



Teine lugu on tõeline ärasaatelugu. Ja seda me mängisime täiega. Poweriga, noh! Ma olen viimased kolm päeva naeratanud. Südamest. Sinu pärast. Ja nii ma lähengi edasi - diil?
Ma loodan, et Sa jäid rahule. Meie sinuga - igati!



Dibauhh!

PS! Õpetaja, mis nüüd saab, eile maeti me jõuluvana...

you died in spring

Sa süstisid mulle jõudu. Ja olid puhtalt oma olemasoluga hindamatuks kingituseks. Mul on Su üle hea meel, ausalt. Sina, kes Sa tantsisid kõige ees - meie ees.

PS. Sa oled sitt liider! :D

PPS. Dibauhh!!

Ines

kohati on see asi nii tühjaks pigistanud, et mõttesse jäävad vasardama ja silma pisaraid vermima mingisugused vähesed tõekspidamised/mõtted: ma pean toeks olema / ma armastan Sind! / meil kõigil on oma aeg lahkumiseks - kui Sa tunned, et oled teinud maailma ja iseendaga rahu, siis, kallis sõber, mine / GIVE ME SUPERPOWERS!/ see on nii ebareaalselt järsku tagasi juhtunud, et siin peab kuskil mingi vimka olema / kõik saab korda / kõik on hästi.

rahu, ainult rahu. ma tean, et me kõik oleme mingil tasandil üks energiavoog, seega ei jää me Sust ilma, Sa lihtsalt väljud meile hetkel tajutavalt tasandilt. enda pärast ma ei muretse. muret tekitab pigem see lootusetu, realistlikult külm kurbus ja lootusetuse-lootustandvuse piiril pendeldamisest tekkiv äng, lämbumise tunne, mida ümbritsevad tunnevad. ma näen ja tunnen ju te tundeid ja tahaksin aidata, aga ei oska / it´s not about me/.

mingitel hetkedel adun, kuidas hinges sünnib kaosest rahu. ja -oi, kuidas kõik need hetked annaksin ma Sulle! Sest Sul on seda enim vaja.

Ma armastan Sind, mu sõber. kõik on hästi!

quote of the day. and night.

In the arithmetics of love, 1 + 1 = everything. And 2 - 1 = nothing.
— Mignon Mc Laughlin

fullkomnun

Seda - fullkomnun - võin kinnisilmi ja südamepõhjast viimaste päevade kohta tõdeda, hüüda, karjuda!
SWITCH180HALFPIPEHUGHUGHUGHALFPIPEHALFPIPEHUG
KICKERSUNSETNOTTHEREYETBUTYEPYEP :D

raamatud, mis räägivad

kui ma kunagi ära kaon, siis üks neist kohtadest, kust mind leida võib, on raamatupood. seal võib lehitsedes, lugedes, silmitsedes, sirvides ja avastades unustada, et kuskil on päris maailm oma always-on-time trammide ja nende peale jooksvate never-on-time käharpunapäiste tüdrukutega. sellesse maailma sukeldumine võib meelest pühkida, et taskus on mobiil, mille ekraanil tiksuvad pisikesed ajamõõdikud. et Sa pead kuskil mujal olema või et üleüldse on olemas mingi koht nagu Mujal.

mingil hetkel märkasin, et raamatud on hakanud kõnelema. Lähed poodi ja möödud sadadest trükkilastud teostest, mida on kujundanud parimad programmid ning kirjutanud viimasepeal wordid. inimlikku faktorit mainimatagi on aru saada, et kellegi vaim on sinna letile midagi sünnitanud. aga need sünnitised on seal sama erilised, kui vanalinna sillutavad munakivid. Ja siis seisatan mõne raamatu ees ja tean, et see on see, mille ma nüüd läbi pean lugema või et see on see, mille ma just selleks või tolleks puhuks soetam pean.

Viimased raamatud, mis mind on hullupööritanud, on
. Lindgreni "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" - oi, mis pulbitsev elurõõm ja kui lihtsates toonides lahtimaalitud lapsepõlve hegemoonia! Pluss inimesekirjeldused, tere äratundmisrõõm! Totral moel saan ma sellest pereisast ja tema tegudest igati aru :D
..Carlos Castaneda. Lugesin alustuseks läbi kättejuhtunud "Jutustused jõust" ja ka selle järg "Jõu teine ring" oli kohe hakkamas. See autor, või siis, tema teosed on väga khuulid juba selle poolest, et kui ma raamatu avasin, siis kolmanda lause juures hakkasin südamest naerma - keegi on kirja pannud minu mõtted! Mõtted, mida ka mina olen mõelnud. Ainult, et selgemalt, rafineeritumalt. Mis natuke kinnitab teooriat, et kõik mõtted on olemas - nendeni peab lihtsalt jõudma. Hämmastaval kombel on neil raamatutel omadus end mulle avaldada 3-5 lehe kaupa, siis jään lihtsalt magama. Alati, igal pool. Aju küpseb, kuna lugemisel esilekerkivad elavalt sähklevad pildid on protsesside jõudluse tavapäraselt 5%-lt 5,00000000000000000001%-ni tõustnud?

Kõik on võimalik.

Kõik.

Ja see pole veel kõik :D