Olin täna uuesti tööl. Selmet magada, kuulasin tähelepanelikult, ei, sain osa ühest neist vestlusest, mis arvatavasti ei kordu eal. Meie kooli üks kolmest valvurist (see ainus, kes hommikuti minu saabudes ei lahku, vaid jääb ootama oma naist, meie maja head vaimu), vana mees, istub, kepp käes ja läkiläki peas, ning räägib sellest, kuidas asjad siin koolis ja ilmas on olnud tema elu ajal. Räägib vene keeles. Taustaks mängib igivana ja hiigelsuur raadioaparaat uudiseid ja marsirütme - ikka vene keeles. Mina laman diivanil ja kuulan poolvidukil silmil lugusid sellest, kuidas kunagi oli korraga palgal kolm lumerookijat ja seda, kus Keila Selveris asub täpselt see ehtepood, kuhu autoga mehed sisse sõitsid ja et seal pidi ikka keegi seestpoolt nendega kambas olema, kuis muidu nad koodist jagu said. Ja et signalisatsioon on siiski masinavärk ja see ei tee nii, nagu inimene, et märkab näiteks tilkuvat radiaatorit. Masin hoiatab inimese eest, aga pole inimese eest. Inimest ei asenda miski masin.
Tal põlv valutab ja ta ei tea, kas tulla linna operatsioonile, või surra sellega, mis ei tööta hästi ja tuikab veidi. Aga oppi kardab, kuigi arst on hea. Ja räägib veel ja ma püüan aru saada ja midagi vastata. Ta on kurb ja seda on veider tunda. Neist kolmest ainus, kes hommikuti jäänud, on tema esimene lahkuja.
Ja siis helises kell ja siis sain lastele "Tristanit ja Isoldet" lugeda ja arutada maailmaasju hoopis teises kastmes ja siis ongi selline tunne, et kuulaks koguaeg seda lugu ja mõtleks, et imeline on see ilmaelu ikka küll. Kurb ja ilus ja rõõmus ja üdini rahulik ja - justtäpselt, Sinu elu on Sinu nägu.
Seda lugu.
Ja ma ei arutle enam endamisi, et kas see valvur leiaks Facebookil mingit mõtet.
20110110
20110105
rikkaim mees
Kui ma u aasta tagasi tegin noortega "Seemneid", oli ka mul võimalus killuke enda maailmast talletada. Või siis oma maailmanägemisest. Aitäh, Tšjort ja Liina, et te nii armsad olete! Ja aitäh (ma arvan, et) kõigile, kes on mulle oma olemasolust killukese kinkinud - te olete lihtsalt ja endile nii omaselt armsal moel leidnud tee mu südamesse. Ja see on juba selline hull koht, kust väljapääsu pole mõtet otsida :)
Sul on kõik ja Sa ise oled kõik, eksole?
Sul on kõik ja Sa ise oled kõik, eksole?
peavalu ei ole hea valu
mul on üks teoooria. valu kohta. ja see on väga lihtne:
valu on kahte sorti. esimene valu on selline, mida tunned pärast millegi meeldiva või ägedaga tegelemise tõttu - nt rulatad ja nikastad kukkudes rannet, käid suusatamas ja järgmine päev tuikavad lihased oioioi kui mõnusalt. see on hea, õigustatud valu.
ebaõiglase valu kategooriasse kuuluvad kõik sisemised valud - pea-, kurgu-, hamba-, kõrva-, kõhu- jne valu. neid ei ole inimene millegagi ära teeninud. (oma lollus välja arvatud). see on paha valu, lihtne.
vot nii. see öeldud, võin uhkelt teatada, et selleaastane lumelaua hooaeg on avatud ja pärast kahte päeva mäel olen ma õnnelik, sest 1)mäelt tulin teise päeva õhtul ära "osates" (loe: julgedes kobamisi teha midagi) asju, millest hommikul veel vaid veidi unistada julgesin; 2)jõudsin arusaamale, et ma ei oska mitte midagi.
aga ma oskan juba sõita oskajamatel järgi, kukkumata:
ja..noh, ütleme nii, et jah, on küll valus, aga asi on seda väärt!
tunnetada oma arenguruumi suurust on hea - eriti kui adud, et veel käiaolev pikk tee on täis puhast rõõmu ja naudingut.
täna läksin randmekaitset ostma aga soetasin hoopis lumelauasaapad ja selle kohta on mul ka teooria :)
valu on kahte sorti. esimene valu on selline, mida tunned pärast millegi meeldiva või ägedaga tegelemise tõttu - nt rulatad ja nikastad kukkudes rannet, käid suusatamas ja järgmine päev tuikavad lihased oioioi kui mõnusalt. see on hea, õigustatud valu.
ebaõiglase valu kategooriasse kuuluvad kõik sisemised valud - pea-, kurgu-, hamba-, kõrva-, kõhu- jne valu. neid ei ole inimene millegagi ära teeninud. (oma lollus välja arvatud). see on paha valu, lihtne.
vot nii. see öeldud, võin uhkelt teatada, et selleaastane lumelaua hooaeg on avatud ja pärast kahte päeva mäel olen ma õnnelik, sest 1)mäelt tulin teise päeva õhtul ära "osates" (loe: julgedes kobamisi teha midagi) asju, millest hommikul veel vaid veidi unistada julgesin; 2)jõudsin arusaamale, et ma ei oska mitte midagi.
aga ma oskan juba sõita oskajamatel järgi, kukkumata:
ja..noh, ütleme nii, et jah, on küll valus, aga asi on seda väärt!
tunnetada oma arenguruumi suurust on hea - eriti kui adud, et veel käiaolev pikk tee on täis puhast rõõmu ja naudingut.
täna läksin randmekaitset ostma aga soetasin hoopis lumelauasaapad ja selle kohta on mul ka teooria :)
live and let live. anyone?
vastandamine ja sellega seonduv on mu mõtteis viimasel ajal tammunud.. Masside psühholoogia ütleb, et inimest on kõige kergem kallutada läbi vastandumise. "Meie" - tunde tekitamiseks pole vaja muud, kui luua vastandgrupp, "nemad". Ja läbi "nende" erinevuste rõhutamise kinnistad Sa "meie" grupile ükskõik, mis väärtuseid - Sa muudad inimesed vooluga kaasaminevateks veepiiskadeks tormlevas jões, kus üksiküritajatel ja omasoodu kulgejatel puudub ellujäämisvõimalus. Niimoodi on mõnus saada enda selja taha toetajaskond; niimoodi saab ka nende mõtlemist mõjutada.
Kas gayparaadid ja erinevus-rikastab-kampaaniad on vahend tõstmaks au sisse traditsioonilist, senivohanud peremudelit; kristlikku; valget maailmapilti? Et "inimene tänavalt" ei mõtleks abielu mõttekuse ja vajaduse üle, vaid raiuks kogu südamest - "Abielu on püha liit mehe ja naise vahel!"? Viimaks inimesi aruteludelt dogmaatilisema mõtlemiseni, kus eksisteerib vaid üks, kõigutamatu teadmine, tõde? Teadmine, mis on seemneks, aluseks edasistele tegudele; teadmine, mis suunab inimese vaatama soovitud suunas? Suunas, kust tuleb talle sõnumeid, mis tunduvad sõbralikud, omad ja ning seetõttu kergesti adapteeritavad?
Pimedat on parem juhtida ja parim pimestaja on teadmatuses sündinud viha?
Kas on olemas üldse "inimest tänavalt"? või tahab keegi, et ma nii mõtleks ja peaks ennast ning oma mõttekaaslasi erinevateks, paremateks? Et....eelmine lõik algusest peale?
Kes? Ilmselgelt oleks kerglane väita, et gayparaade korraldab prinkis kanni ja raseeritud torsode varjust mõni kohalik organsiatsioon, mil varrukais sajanditepikkune mahhineerimiskogemus - inimesed marsivad ja piketeerivad ja skandeerivad alatasa ja kõikjal millegi nimel/poolt/vastu. Pigem nagu oleks see üldine suur salasoov võtta inimestelt vabam mõtlemine ja austus iseenda vastu - kuidas seda väärt kraami peaks teistele jaguma, kui endalgi vähe? Kas eesmärk on kinni tampida mingisugue helge energia, mis meid kõrgemale tõstaks? Või on see vajalik, kuna liigsuur suhtarv andekaid ja erilisi ja hea energiaga kodanikke viiks midagi balansist välja? kaotaks vajaduse kontrollinstantside järgi? või paisuks nad üksteise alasse niivõrd, et ei mahuks ära - seega kontrollime end enda säilitamiseks?
Ja kui nii ongi, siis - kas lammas on paha olla? (näe, mõtlemine on kinni lambadogmas). Vähemalt keegigi ju hoolib? :D
Leidsin selle ilmutamata sissekande draftide alt. Eks see ole tunda ka sõnastusest, ent see selleks. Tegelikkuses - kas need suure leegiga lahmatava panevad kampaaniad tegelikkuses ka muudavad midagi? Või on asi tagasi oma sissekujunenud vormi langenud? Enam me ei mõtle igapäevaselt homodele, neegritele ja moslemitele (need kolm on ju kõige hirmsamad siin elus?=)) See oleks nagu hetkeks korras. Vahepeal oli ilm. Siis midagi rahavallast ja sellest, kellelt mida ikkagi tohib vastu võtta. Ja nüüd juba uued kampaaniad. Maisemate asjadega?
Kas lambaks olemine seisnebki etteantud teemadel määgimisel?
Kes Sa oled, kes Sa nii oskuslikult seda lambamõttelõnga ketrad?
On ju teisi loomi ka?
Kas gayparaadid ja erinevus-rikastab-kampaaniad on vahend tõstmaks au sisse traditsioonilist, senivohanud peremudelit; kristlikku; valget maailmapilti? Et "inimene tänavalt" ei mõtleks abielu mõttekuse ja vajaduse üle, vaid raiuks kogu südamest - "Abielu on püha liit mehe ja naise vahel!"? Viimaks inimesi aruteludelt dogmaatilisema mõtlemiseni, kus eksisteerib vaid üks, kõigutamatu teadmine, tõde? Teadmine, mis on seemneks, aluseks edasistele tegudele; teadmine, mis suunab inimese vaatama soovitud suunas? Suunas, kust tuleb talle sõnumeid, mis tunduvad sõbralikud, omad ja ning seetõttu kergesti adapteeritavad?
Pimedat on parem juhtida ja parim pimestaja on teadmatuses sündinud viha?
Kas on olemas üldse "inimest tänavalt"? või tahab keegi, et ma nii mõtleks ja peaks ennast ning oma mõttekaaslasi erinevateks, paremateks? Et....eelmine lõik algusest peale?
Kes? Ilmselgelt oleks kerglane väita, et gayparaade korraldab prinkis kanni ja raseeritud torsode varjust mõni kohalik organsiatsioon, mil varrukais sajanditepikkune mahhineerimiskogemus - inimesed marsivad ja piketeerivad ja skandeerivad alatasa ja kõikjal millegi nimel/poolt/vastu. Pigem nagu oleks see üldine suur salasoov võtta inimestelt vabam mõtlemine ja austus iseenda vastu - kuidas seda väärt kraami peaks teistele jaguma, kui endalgi vähe? Kas eesmärk on kinni tampida mingisugue helge energia, mis meid kõrgemale tõstaks? Või on see vajalik, kuna liigsuur suhtarv andekaid ja erilisi ja hea energiaga kodanikke viiks midagi balansist välja? kaotaks vajaduse kontrollinstantside järgi? või paisuks nad üksteise alasse niivõrd, et ei mahuks ära - seega kontrollime end enda säilitamiseks?
Ja kui nii ongi, siis - kas lammas on paha olla? (näe, mõtlemine on kinni lambadogmas). Vähemalt keegigi ju hoolib? :D
Leidsin selle ilmutamata sissekande draftide alt. Eks see ole tunda ka sõnastusest, ent see selleks. Tegelikkuses - kas need suure leegiga lahmatava panevad kampaaniad tegelikkuses ka muudavad midagi? Või on asi tagasi oma sissekujunenud vormi langenud? Enam me ei mõtle igapäevaselt homodele, neegritele ja moslemitele (need kolm on ju kõige hirmsamad siin elus?=)) See oleks nagu hetkeks korras. Vahepeal oli ilm. Siis midagi rahavallast ja sellest, kellelt mida ikkagi tohib vastu võtta. Ja nüüd juba uued kampaaniad. Maisemate asjadega?
Kas lambaks olemine seisnebki etteantud teemadel määgimisel?
Kes Sa oled, kes Sa nii oskuslikult seda lambamõttelõnga ketrad?
On ju teisi loomi ka?
20101219
raske on lahti lasta..
kunagi ammu teele pandud kosmoserakettidele anti suund kaugusesse, päikesesüsteemist välja. mida kaugemale päikesest, seda suuremaks kiirus neil muutus. Kuniks hakkasid nad päikesesüsteemi kaugematesse nurkadesse jõudma - viimase orbiidini, viimase piirini, kus Päike neid veel kinni võis pidada, kui nii võib öelda. ent siis juhtus imelik asi - nende kiirus hakkas vähenema.
mis edasi saanud on, pole ma teada saanud.
ent sama tundub ka Sinuga olevat. minu süsteemi kaugemale nurgale lähenedes on kiirus vähenema hakanud.
mis edasi saab, pole ma teada saanud.
mis edasi saanud on, pole ma teada saanud.
ent sama tundub ka Sinuga olevat. minu süsteemi kaugemale nurgale lähenedes on kiirus vähenema hakanud.
mis edasi saab, pole ma teada saanud.
Subscribe to:
Posts (Atom)