will you be my everything?

Island, mu igavene armuke, teeb seda jälle. Ei saa kõrvast, ei saa südamest! Praegune parim kõrvapala.

Will you be my everything? :)

Dreamin’ - FELDBERG

I get all excited love
I think I need to hear some more
I think of you all the time
I still need to hear some more
I′m making up my mind right now
What you doing that for
I′m dreamin

Will you be my superstar
And drive a flashy sports car
Will you be my everything
And treat you like a real king
I′m dreamin dreamin of you
I′m dreamin I′m dreamin of you

Oh my god it′s getting late
I want to ask you on a date

I forgot to feed my cat

I′ll walk you over to your flat
Maybe I can stay a while
I′m dreamin

I just need some time to think
Do you want another drink
Will you be my everything
I′m dreamin dreamin of you
I′m dreamin I′m dreamin of you

tavalised kevadhommikud

Pikisilmi ootan seda aega, mil hommikul enne tööd oleks härmatis kadunud.

http://www.youtube.com/watch?v=F36tWWQk0YU

Igal hommikul käin vaatamas :)

suurvesi. SUUUR VESI!



jägala parima nurga alt















JIHAAAAAAAAA!!!!!
Sellist adrelaksu annab otsida!!! Sul on paat, ja selle põhjas on augud. Sul on sõbrad. Igal sõbral on mõla. Sul on kapten. Kaptenil on jõgi. Ja jõel on kärestik ja kärestikul on juga! Ja kapten annab endast kõik, et see jõgi, kärestik ja juga saaksid kasutada oma igavesest igavest õigust voolata läbi nende aukude, mis paadi põhjas on! Algus oli juba äge - kõik need oksad, mis jõe kohal on. Edasi tulid kiiremad, mäslevamad kärestikud. Riietus pidi veekindel olema, ent sel hetkel, kui me paadiga kõigest jõust Jägala juga rammisime.... kevad tuli külma dushina, kuid seda külma tajusid alles paarsada meetrit allpool, kui anti vahetult enne kivist pankkalda rammimist käsklus "pikali!" ning sõrmed enam turvaköiega koostööd ei soovinud teha.

Kõige ägedam on see, et me võtsime paadid, panime auto peale, sõitsime kose juurde tagasi ja tegime seda kõike uuesti! JAAAAAAAAAAA!
Võin rahuliku südamega öelda, et ma kaifisin seda....igat hetke ja piiska sellest!

PS. Rahul olen ma ka oma kaameraga, tundub tõesti minukindel olevat (kui väike basseiniviperdus unustada) e. my w90 kicks ass! :)
PPS. retked.ee - suurepärane!
PPPS. aitäh!

zhe best!

2 sek joani

jukka!

NOW!

Kui ma vana mees olen, tahan ma Nõmme turul lilli müüa. Sinnani (kas selline sõna on olemas?) on veel veidi aega. Seega - dreamjob?

-palju loodust
-hea seltskond
-piisavalt hubasust
-aktiivne
-näib harrastuse/hobina
-on seotud meelisharrastuse/hobiga
-arendav
-paneb naeratama, hõiskama
-mõistad, kui khuul on elu ja kaaselukad

FOUND!

lumelaua instruktor, jiiiiiihaaaaaaaaaaaaaa!
Tegelt ka, midagi nii ägedat koos nii ägeda seltskonnaga... kui ma selle pakkumise sain, siis oli eufoorialaks nii suur, et praktiliselt minestasin nr 16 bussis. Lumelauaõpetaja? Kas saab veel paremaks minna? :) Rutiin missugune, eksole:

Ärka.
Hommikusöök.
Puhka / vaata lumelauafilmi, kuna mägi avatakse alles 11.
Mäele. SÕIDA.
Lõuna.
Puhka.
Mäele. SÕIDA.
Puhka, söö, pese.
Olge koos.
Maga.

Ilma saime nende päevade jooksul täiesti seinast seina - kevadsinist taevast / lumetuisku/ päikest/ meeltut tuult/ jäätuisku/  pilvi/ kõike. Mäele läksime esimestena ja tulime viimastena. Õhtuks olime rampväsinud. Mingil hetkel 180 harjutades adud, et oled kogemata 360 teinud. Puutud kokku supernoortega. Igal hommikul teed korraks silmad lahti ja näed - päike tõuseb üle kuplite. Tabad end pidevalt mõtlemas, kui hullult palju ägedaid võimalusi on olemas. Kui äge võib elu olla - ja kui ägedad on inimesed, kes neid võimalusi kasutavad. Vanusest sõltumata. Neid jälgides saadki aru, et Elu on ellusuhtumine. Sinu hiilgeaeg? Sinu elu! Iga hetk sellest! Elu on Su hiilgeaeg, ra!

Tegelt ka, parim!

igal hommikul

esimesed!

mägi=vägi

chill

nii ongi :)

maast madalast

esimesed II

natuke..

...ja veidi rohkem, kui natuke

kuhjaga enam, kui natuke

süda on rahul/turvaline

 yeah!
ja tegelt ka, aitäh!

kinokinokino

Kino on pakkunud viimasel ajal nii palju ilusaid hetki, et ütleks kohe..aitäh neile inimestele, kes seda loovad ja neile, kes selle ilu meile kätte toovad!
Käesoleva sissekande on tinginud kaks suht erinevat filmi, mida ühendab vähemalt kaks asja. (ei meeldi koolon) Esiteks on neis tuntavalt suur soe inimlik hingus. Teiseks, need filmid kummitavad -nad  linastuvad mulle episooditi nt valgusfoori rohelist tuld oodates, bussis istudes, mustikakisselli jaoks vett keetes - nagu kutsuks uuesti vaatama.
"Undiin" meeldis mulle palju rohkematel põhjustel, kui jutustatud loost või merineitsiliku Alicija Bachleda kleidist läbi kumanud kaemusest oleks võinud oodata. Seal oli mingi käegakatsutamatult (<-kas selline sõna on olemas?) maagiline reaalsuse tunne. Nagu vaataks filmi, mis tegelikult ka on olemas või aset leidnud, ainult et kuskil teises, veidi maagilisemas paralleelmaailmas. Pluss see muusika, mis seal kõlas.. pane saali meri ja Sigur Ros ja natuke veel ja ma olen Sinu! :D Treiler on veidi hollywoodini, aga õnneks ma ei näinud seda enne kino:


"Polaarjoone sangarid" on film, mida saab süüdistada! Mul oli poole filmi peal nägu naermisest nii valus ja pea käis ringi, et vahepeal leidsin end väikest puhkepausi soovimast - et saaks jalutada ja vett juua ja puhata. Helvettin Porot, heillä on todella hyviä elokuvia! Esimest korda elus naersin ma ebamugavust tundmata  kinos täiest kõrist. HEA!


Aga keegi käib kinos ja saab hooopistükkis sügavamaid elamusi. Life is... with a twist! :)


Using Your Hearing from Strike Anywhere on Vimeo.
 

aitäh!

talve aftekas

Otsustasin, et seks korraks on talvega kõik. On olnud suurepärane ja lumerohke tali ja kõige selle toreduse auks  pean sel nädalavahetusel talve äftekat - nagu  korralikule aftekale kohane, tarbin tema viimaseid riismeid justkui kulistaks eilseid õllepõhjasid - mälestus on ilus, aga maitse juba liisub.
Täna käisin  suusatamas - ja peab ütlema, et mõnus (kõik ruttu Trummi!)! Homme teen midagi üdini kevadist ja viiendale aastajale omast ning pühapäevane plaan on teha talvele viimane pai Harju tänava uisuplatsil.

that´s it, buddy

huvikaotaja vastus

Päris tihti tuleb ette, et ma saan eputada oma ägeda elukutsega. Kui tavapärane "Ooo, nii lahe" ja "Palju teil mehi on" ning "Kuidas selle ameti peale sattusid" (vahest jäävad need eelküsimused ka küsimata) on esitatud, jõutakse paraku selleni, "Et eks nad ole tänapäeval ikka räiged jurakad / närvid on vist ikka täitsa läbi, eks? / palk on pea olematu? / kolleegid on kõik vanad/ mingit austust pole on ju nii?". See on ikka päris valus, mis mulje jätavad õpetajaametist ja tervest koolinoorsoost need üksikud negatiivsed lood, mis müüvad ja mida mõnuga meediaveergudel kajastatakse.
Tavaliselt vastan ausalt, et mul on minu jaoks üks maailma lahedamaid ameteid ja et ma naudin oma tööd täiel rinnal. See võtab teemast kogu võlu ja pedagoogika masendav maailm jäetakse sinnapaika nii ruttu, et ma tihtipeale ei jõuagi säravatest silmadest ja kreisidest mõtetest ja metsas müttamistest ja järve kaldal võimlemistest ja kogu sellest situatsioonikoomikast ja ehedast headusest ning lapselikust vitaalsusest ja oiveelkuipaljust rääkida. Sest...kes see ikka midagi uut või teistsugust tahab kuulda, hinges on ikka ju soov omad valmiskujunenud mõtted välja öelda. Või et siis on kuidagi endal kindlam, et saad noortega kokkupuutuvale inimesele kanaliseerida oma ebamugavus ja -kindlustunde. Kurbagatõsi - kanaliseerid küll, aga jätad kaldale lilled istutamata.
Nendest vestlustest (mida on ikka igal pool peetud, tänane toimus ujula saunas) jääb mulje, et nii ongi, et paar pealkirja lehes, mõni uudislugu telekas, bussis moblaträna saatel sülitatud sihvkad ja korralekutsujate perse saatmine on teinud piisavalt kujundamaks nii tänase lapse kui haridussüsteemi avalikku nägu.

Tegelikkuses oleme me vägagi sarnased, kas teate?
Sellised noh..täiesti tavalised inimesed - erilised.
 (ärgake nüüd üles)