 |
| backstreet boys |
Eelmises postituses jätsin mainimata, et meil on tööl naisterahvas, keda tagaselga Seinaks kutsun. Inimene, kelle tööülesandeks on graafikuid treida. Kõik "oleme saadaval/ palun see päev vabaks" info, mida talle teatada, unustab ta ära; lisaks saame me Zandersis 20h /nädalas e siis "Kahepeale saate ju täiskoormuse kätte". Oplaaaaaaa. Seinapreili ühesõnaga.
Ent teada on, et iga asi viib millegini. Võibolla poleks me ilma seinapreili lühisealti mõtlemiseta teist tööd lisaks otsinud ja siis polekski me teada saanud, kui äge on õhtuti paaril tunnil ka teises kohas toite lauale kanda.
 |
| pubi |
Teine koht, kus peakokk meie tellimusi vaadates pead halliks vangutab, kannab nime Divers Tavern ja tegu on 4 erineva asutusega ühe katuse ja juhtimise all: Beach Bar, kus iga õhtu mängib elav (kantri)muusika; keskööni avatud drive-in võimalusega alkoholipood; Divers Tavern e spordipubi, kus suurtel ekraanidel higised sportlased teineteiselt jõudu mõõdavad ja restoraniosa, kus vaikse dzässirütmi taustal õnnelikud kodanikud meeletult suuri ribihunnikuid krõmpsutada saavad.
 |
| restoraaan |
Eestis oleks arvatavasti 3/4 tühjad ja kõik külalised vedeleksid päevad läbi drive in´i ukse ees, aga siin on kuidagi rahulikum - hinnavahe ei ole nii hull ja hea ka ju, kui pubis sööd kõhu täis, vaatad mängu, siis lähed ning tantsid paar kantritiiru ja kõige lõpuks - kui veel jaksad - rebid kaasa kasti õlle ja tuiad üle tee rannaluidetesse lõket tegema. Oh seda Elukest, eksole :)
 |
| siis, kui algab öhe |
 |
| eest-la-sed |
Kaks asja on täiesti teistsugused, kui Zandersis. Esiteks, kogu süsteem on mõnusalt elektrooniline - tööaega alustad ja lõpetad sõrmega jäljeskänneris ja kõik tellimused lähevad baari-kööki otse pihust - need sisestame grilltikku kasutades PDA-desse. Väga lihtne, loogiline ja jalavaeva vähendav. mi laiki.
 |
| e-töö |
 |
| Chilli Mussels, anyone? |
Grilltikku kasutame, kuna näpud on liigjämedad ja see tikuvidin, mis aparaadiga kaasa tuleb, maksab 27 AUD ja kaob tavaliselt 3 päevaga ära. Oma grilltikku aga olen edukalt juba kuu aega kasutanud ja ikka veel alles, ha!
Lisaks inimestele ja rohkem kohalikule klientuurile ja erinevale menüüle on meil ka võike tiigike. Siit teine erinevus - kui Z-s lendavad uksest-aknast niipea, kui selja keerad, kajakad ja muud näljased autolepasandajad platsi, et taldrik tühjaks nokkida, siis Diversis...on tsirkus.
Tiigikeses elab kilpkonn, kes näeb välja, nagu kilbiga anakonda ja talle pakub seltsi üks pisike armas uimeline, kelle kohta üks laps ütles, et "Ma võtan kalal kivi peast ära". Aga ei saa, see on hoopis kasvaja - meil on veider kasvajakala e tumorfish!
Üldiselt on hästi tore - paar tundi õhtuti konti ei murra ja kaastöölised on väga rõõmsameelsed ja avalad. Ja üks ülemustest andis pärast kolmenädalast proovimist alla ja teatas, et kuna tema mu nime ikka veel ei suuda hääldada, siis annab ta mulle hoopis uue. Järgmine päev oli seinal tööjaotus selline:
 |
| kes ütles mjäu |
Valikus on ligi kakskümmend vaadiõlle pluss ma-ei-tea-kui-palju-pudeliomasid. Ning - pamparampaaaa- minu silmad nägid seda küll esimest korda - VAADIENERGIAJOOK. Nagu et, tegelt ka... kulmud said alles kuklal pidama.
 |
| Memme Musi nüüd ka vaadis! |
 |
| See on Ashley. Ta tuleb suvel Eestisse. |
 |
| Phärašt ribiii ma zöö zu äää. Oh neid prantslaseid! |
Sellised teated siinselt üha hääbuvalt töörindelt - hooaeg on ammu möödas, ookeanis hõljuvad meduusid ja ainsat käivet teevad tänu külmale kevadele Sidney, Melbourne´i ja Perthi soojaotsijad ja äsjaalanud koolivaheaega nautlevad pered. Ka on lood nõndaks, et meie ülesandeks on välja õpetada uusi tulijaid - töö saab selgeks tegelt ühe õhtuga ja meie oleme ikkagist seeniorliikmed juba :)
Seoses külastuskordade langeva trendi ja turismiarmee hõrenevate ridadega on üha rohkem hakanud juhtuma, et tööl käime lihtsalt mingitki tegevust otsides ringi ja korrutame mõttes kutsuvalt: "Motu-motu-motu-motu, uuu-uuuuuuuu?". Ja vahest isegi leiame ta - kuid on aru saada, et motivatsioon on nagu hundi üsast tulnud koer, kelle tiirud metsa vahel kestavad üha kauem ja rajad viivad ikka kaugemale ja kaugemale.. eks asume isegi varsti Motu jälgedes teele!
Aitäh!
