Is This Real Life?

:)

keeled sõlmes

Tänasel lõunapausil redeli viimasel pulgal istudes ladvaõunal hea maitsta lastes meenus mulle kaks lugu, mõlemad keelega seotud. Esimene pani natuke häbenema ja kaasa tundma. Teine ka, aga mitte mind, vaid möödujaid.

1. Käime viimasel ajal erinevates farmides korjamas õunu-pirne-virsikuid (visrikukorjamine on kõige maitsvam neist). Farmerid on igal pool isemoodi. Mõni selline vanaisalik ja mõni üdini semulik. Üks farmer oli väga instrueerimishimuline - niisiis seletas ta meile pikalt, kuidas ja mida korjata. Lõpus küsis kaks järgnevat küsimust ja seda põhikeelt mitte eriti oskava hongkonglase vastused olid sellised:

"Kas Sa said aru, mis ma rääkisin?"

"Jah"

"Mis ma siis rääkisin?"

"Ok"

Piinlik vaikus.

2. Juhtus siis, kui me veel tomatipõllul traktoritega rallisime. Prantslane töötas traktoril, mis toigaste vahele traati paigutas ja seetõttu oli ta suht-koht üleni tavotine. Et autos puhtust hoida, teatasin talle, et alates järgmisest tööpäevast palun alandlikult kõigil kaasõitjail vahetusriideid kanda. 

"Igati loogiline, täielikult nõus! Otseloomulikult!"

Noogutasin rahulolevalt - viimane päev, kus auto on määrdumisohus. Sõitma hakates aga nägin tahavaatepeeglist, et päris täielikult me teineteist siiski ei olnud mõistnud. :)

Prantuse rõivamood ei tunne "Homset"

 Punapeet Ugri, Itaalia breikar ja poolalasti Prantsuse tehastööline - tüüpiline Austraalia autokooslus. 

 Vot sellised lood. Tegelikult on suhtlemine mõnus ja lihtne - ja mida vähem üleliigseid sõnu kasutad, seda arusaadavamaks Sa end võõrliigikaaslastele teed. Vähem segadust, vähem sõlmes keeli ja sassis meeli. Lihtne! Võtsin veel ühe õuna, pistsin põske, ja hakkasin muudest asjadest mõtlema.
Aitäh!

lehmalinn

yeeehaaaaa. lambad.

Shepparton - mis asub Mooroopna´st 15min rulasõidu kaugusel - on vaieldamatult saarekese üks istandusterikkamaid kohti. Ploomi-virsiku-pirni-õuna-tomati jms farmid laiuvad kogu linnakest ümbritseva oru laugetel aakritel sadade kilomeetrite ulatuses. Siinsete pakkimisfarmide ja konservivabrikute toodangut naudib nii kohalik kui ka teisel ilmamere kaldal lusikat keerutav Suurbritannia või Uus-Meremaa näljane. Sheppartoni nime kohta ütleb Wikipedia minu rõõmsaks üllatuseks järgmist: "The name of Shepparton is derived from the surname of the town's first settler Sherbourne Sheppard. Or poo poo in my shoe". 

igapäevakangelased, ammuusad!                   

Siinse kogukonna hinge tundub üks asi närivat. Nimelt, nad on ju ka inimesed, ja me inimesed pole kunagi rahul sellega, mis meil juba on - antud juhul siis ei piisa neile Salatikausipealinna tiitlist (pole küll otsene tiitli tõlge, aga mõte tuleb vist läbi). Kuna siinseil lagendikel kohtab meeletus koguses lehmi-lambaid - nii palju, et pirne korjates kuuled linnulaulu ja mesilasesumina vahele, kuidas lehm vahetpidamata teisel pool hekki lüpsjat hüüab - siis tahetakse end ka Mannergupealinnana identifitseerida. JA VEEL KUIDAS! :) Esimest korda linna sisenedes olin segaduses ja hakkasin naerma, kui nägin neid linnalehmi. Tegu on piimanduspropagandaprojektiga Moooving art, mis eelmisel nädalal uhkelt oma 10. aastapäeva tähistas. Naeran muidugi siiani. Ja segaduses olen ka.  Killuke lehma teiegi päeva: 

ammmuuuuroarrrrrr

Aga Fiona?

see taies on minu arusaamistasemest kõrgemale jäänud

Sm. Stroganov seab sihte paika

minu vaieldamatud lemmikud - postilehmad

Päike värvib maasikaid, lehmad pilvi

Vot sellised lood siis - sellist veisefänlust oleksin oodanud Indiasse sattudes, aga juu siis ei mallanud vissimuud oodata.. Põhjamaisel laktoosirikkal menüül ülessirgunud ja udarasooja piima helgeks lapsepõlvemälestuseks ja igakordse maalesattumise lahutamatuks osaks pidava eestlase jaoks on tegu meeldiva üllatusega - "Tere, piim!" ja oi, kuidas tahan kohukest! Vot sellised lood siis -   uskumatud ja uhked, otse Lehmalinnast! Ja kus oled Sina, ooo Red Bull? Veidi lisalugemist ka - saate teada, et mitte ainult sead ja mehed ei röhitse ja palju muudki huvitavat :)

Aitäh!

ookeaniigatsus

Rämedalt! :)

Elades jätkuvalt Borisi varjus - ehk kuidas

vanem daam pakkus tööd 

You bend so well - especially for a male!

Well, thank you.

Are you a tennis player?

No. I just look like Boris Becker.

Well, thank you!

kuula kööki

Meie hosteli köök on koht, kus kolme elektripliidi kohal jooksevad kokku vägagi erinevad kokkamisstiilid- ja viisid. Nii näiteks võib täheldada itaallasi, kelle lihtne pasta bolognese valmistamine on kui suurtele massidele suunatud tsirkus, kus korraga on tulel mitmed pannid hakkliha, tomatite ja vürtsidega; britid on kinni tavapärases munapudru-panniliha kokteilis, erinedes itaallastest sellepoolest, et igaüks nokitseb endale (sama) toitu isiklikul pannil; aasialastel on kombeks olla seitsmekesi ümber ühe poti-panni - üks keerab liha ja ülejäänud selgitavad-õpetavad-melutavad, sama asi toimub neil ka nõudepesu ajal - üks küürib, kuus jahvatavad.

Vestluseid on seal rahvaste paabeli koogelmoogelis igasuguseid. Täna olid lood niimoodi:

Üks eestlane, kes teist töölt koju ootab, kasutab ahju koogi tegemiseks. Taiwani tüdruk, kes kõrvalpliidil tomati-sibula-kanasuppi keedab, on imestunud. "Kas kõik eesti mehed teevad kooke?" "Mitte kõik. Iga teine teeb. Kuidas teil?" - "Whoaaaaaa. Meil teevad süüa ainult naised - poisid on meie maal tähtsamad, nemad ei kokka". Vot siis, kokapoisid :)

Aitäh!

albaania tetris

Paar päeva pärast Türgi seepi sain uue töö - see tihedus, millega ma uusi tööpõlde vahetan, tekitab mus Farmvillureiljani tunde. Nüüd olen maandunud mehaniseeritud pakkeaidas ehk kohalikku keeli packing shedis. Tegeldakse pirnidega - pirnid tuuakse pärast aastast lõdisemist külmaruumist liinile, kust siis nobedad näpud nad suuruse järgi vastavatesse kastidesse sorteerivad. Täis kastid tuleb vastavalt tellimusele alustele tõsta - siin tulen mina mängu. Ehk siis....ma pean kaste tõstma. Ikka pirnid nr 56 ja pirnid nr 83 - kolm rida ühtesid ja kolm teisi jne. Need, kes teavad, miks ma Eestis olles  üliharva riideid ostan, saavad aru, kui kodune see töö tundub! :)

Esimesel päeval tutvustas mulle mu tööülesandeid mees nimega...Hassan. Loogiline, et ma esimese raksuga küsisin, et kas Türgit ka igatsed :) Aga noh..Hassan on Albaaniast. Sealtsamast on üle ookeani ujunud ka selle pirnifarmi omanik ja 90% naistest, kes sorteerimisega tegelevad - Albaaniast. Saate aru, kõige rariteetsem nähtus siin maal on euroopa juurtega enam-kui-kolmandat põlve austraallane - see, keda ajakirjas ja telekas näidatakse! Võibolla on nad surfamas või reisimas või on haid nad nahka pistnud - ma ei tea, kus nad on. Võibolla olen ma hetkel lihtsalt sellises hooajatöölise ühiskonnakastis, kus omavahel puutuvadki kokku peamiselt seljakotirändurid euroopast ja aasiast ning siiamaale ümberasunud kuldhambuliste rahvaste esindajate esimene põlvkond?  Pöördelised ajad, igatahes :) Muideks, kui seda juhtuvad lugema seiklusaltid ja aplad mehepojad, keda praeguseks on hakanud piinama küsimus "Milline on Albaania naine?", siis olge lahked - täiesti tavaline: kui naerab, siis kooris; kui vaidleb, siis kirega; kui ketast viskab, siis kaugele; kui raseerib, siis harva; kui kingib, siis virsikuid ja kui jagab, siis komme. Lihtne. Kui ühelt küsisin, et kas kodumaad ka igatseb, hakkas nutma ja kohe päris pisaratega - täiesti tavaline! Nüüd siis teate. 

Hassani puhul on tähtis teada, et ta oskab inglise keeles ainult numbreid - et ta "mis masti pirnid millisesse kuhja käivad"  oskaks öelda. Tingituna minu suurest uudishimust Albaania ja selle vaikiva esindaja osas, hakkasin ma talle keelt õpetama - sest kuidas Sa ikka oled võõral maal, aga räägid ainult oma keelt! Pealegi, mind painasid koheselt küsimused - kui palju küüslauku tuleb nahkhiiremarinaadi panna ja mitmekordne malemeister ta on ja kaua ta on (siin) elanud ja kas ta kodu ka ikka külastab või on siia salaja sisse smuugeldatud jne. Palju vastuseid ootavaid küsimusi ühesõnaga.

Esimese päeva lõppedes oskas ta öelda "Kuus", "Kuuskümmend" ja "Tere hommikust". Sellest on ilmselgelt vähe, et korralikult vestlust arendada, ent algus on tehtud ja kui ta kunagi mõne eestlasega peaks kokku saama, siis on rõõmu neil mõlemil. Eksole. Kohati tunnen ma end äsja Reede leidnud Robinson Crusoena - rõõmu kui palju (ja kindlasti on see tunne vastastikune, sest ma tean neid väljendeid nüüd tema keeles ka :)!

Sedasi siis liiguvad mu praegused päevad õhtusse - kastitõstmistaktis - ikka üks rida pikuti ja teine põigiti, nagu pirnimaitselist ja albaaniapärast tetrist mängides.

Aitäh!