uusi sõnu

Inglise keelt õpetades teadsin küll, et selles keeles on veel mõningaid sõnu, mida ma pole arvatavasti kuulnudki, aga vaadke-vaadake, täitsa tavalisi ja igapäevaseid leide tuleb siin taldrikuid tassides päevavalgele. Tutvustan mõnda minujaoks uut sõna/väljendit:

• ramekin / ramequin - pisike keraamiline kausike, kuhu saab panna jäätisepalli, tüki võid ehk törtsu kastet. Kui mult esimest korda paluti, et ma ramekiini ulataksin, arvasin, et kohapeal mõeldi mingi uus sõna välja, et rumala immigrandi üle veidi nalja heita.
• bin liner - prügikoti mõistes 
• wake - meie mõistes peied
• swell - ookeani ja surfi mõistes
• ay = hey - saab kasutada, kui kellegi nime ei tea ja tasub ka küsilause lõppu lisada, et öeldut (küsitut) rõhutada. Damn, it´s hot today, ay?
• pram - titekäru

Lähtudes keeleõppe soovituslikust "7 +- 2 uut sõna päevas" reeglist lõpetan selle sissekande ja lisan väikse  meeldetuletuse, et iga keel on kingitus - ent universaalseim neist kõigist võimalikest on kehakeel. Õpingud jätkuvad :)

jes-jes!

must ja valge

Vahel tasub Elu must-valgelt vaadata.
Parimaid viise - sisestage google´i pildiotsingusse nimi
Sebastião Salgado.
Ilusilus!

üle aasta juba

Aeg lendab seda kiiremini, mida rohkem ajule ja kehale tegevust anda. Alles see oli, kui ma esimest korda "Kodus ja võõrsil" nägin. Sally oli pisike plika- ja ma olen üsna kindel, et me vaatasime seda Kadriorus, Mammu juures. Vahepeal kasvas Sally suureks ja läks sarjast ära, reisima. Me vaatasime, kui sattusime pärast sööki koos telku ette istuma, sarja edasi - minul nina rammestunult ajalehes tukkumas, ja mõhõh ühmamas, kui miskit sellist näidati, et vanainimese kommenteerima prahvatas. Kasvasin minagi ja võtsin pauna selga. Mammu kasvas ka, lõpetas oma siinmail reisimise ja läks sinna, kus arvatavsti nüüd parem ja parajam olla on. Vist on tegusad ajad olnud - Mammu on mul nii tihti mõtetes seltsiliseks - küll teineteisel unes külas käies; kalmistul juttu ajades; küll mina tema akna taga vaatamas, kas ikka on samad kardinad veel samamoodi ees (viimati ilmsi olid jah ja viimati unes oli juba keegi veidi imeliku metallist põrandalambiga neiu korterile uut hingamist andmas); küll tema õpetused, et parim nohuvastane tegevus on külma dushi all kolm korda vett ninna tõmmata - et ma ei saanud arugi, et juba on aasta möödas. Ja pole olnud kordagi tunnet ega aimdust, et ta mälestus või kohalolek tuhmuks - ikka sama soe,  käre ja äge, nagu alati! Selline tunne on, et tahaks kohe helistada ja kohalikku kõmuuudist edastada - Sally tuleb sarja tagasi! :) 

Mul on ikka megapalju vedanud!

Kõige suurem ja soojem aitäh Sulle!

Arvo, Crissy, Muzza ja Ta

Kui mõni suursaarlane mu keeleoskust kiidab, siis ei saa ma seda mitte tõsiselt võtta - nad on endiselt mu silmis olendid, kes laiskuse kreatiivsuse maski on rüütanud ja selle uhkusega kõrgustesse tõstnud. Australian language ehk aussie lingo, mille kallal ma alguses kõvasti pead murdsin ja valutasin, on lauimas igal pool. See kannab endas sellist muretut No worries (ingl. k why bother, e.k oh ei muresida, trillallaa-trullallaa, küll aasal on kena kepsella - toim.) suhtumist, mis oma näilises keerukusest vabastamises sunnib hoopis kõike, mis huulilt lendu pudeneb, lühendama. Öeldu kaotab küll oma pikkuses, aga mitte spartalikus mõistes, ehk siis - nad siin kõike muud, kui lakoonilised. Jutule saadakse esimesel pilgul ja seda aetakse palju. 

Väike vahelepõige, jagan ühte lihtsat avastust teiega. Kuna oma tavalisel tööpäeval vestlen ma umbes sajakonna erineva inimesega, siis olen jõudnud arusaamale, et väga lihtsalt saab eristada, kellel veel eluvaim sees on. Seesama uudishimu, mis meid kunagi puuotsast alla tõi, seesama, tänu millele väike laps käe vastu pliiti paneb ja mis meid salamisi üle aia kiikama ja avastuste teele sammuma sunnib, ongi üks Elu indikaatoritest. Kuna vähemalt pooled me klientidest kuuluvad vaieldamatult elavate elavate leeri, siis tabab mind päevast päeva küsimuste rahe. Minusugune pläraläraleemet tunneb end neis laudades kordi paremini, kui elavate surnute manu - lihtne toidutellimine, mis kirvekombel saunaaknasse raksatab (no mida võrdlus, eksole). Vahelepõike lõpp. 

Nii juhtubki, et jaanuari popim küsimus oli muretult pillatud "So, how was Chrissy?" ja päris popid on ka kolleegidevahelised pärastlõunateemalised arutelud, et "What´s up this arvo?", "Are you working tomorrow arvo?" jne. Nähes mu nimesilti, uurivad uudishimulikud lühendamiskunstnikud, et mida lühendades on saadud Muzza - see on mu nimi juba paar viimast kuud. Sain selle nii, et esimesed pool tundi püüti mu nime selgeks õppida, aga pärast kergemaid traumasid ja keelenikastusi võeti Murile lähima kõlaga Murray - ja nii, nagu Michael on Mike ja Phillip on Phil, sai Murray´st Muzza. Paar esimest nädalat arvasin, et ohsaaaa, mul oleks nagu mõne Star Warsi tegelase nimi! Aga siis tuli Melbourne Cup ja üks purjus neiu teatas südamest MUZZA.....FUCKAAAAA :) Nii ma olengi klientidele Muzza, kolleegidele-ülemustele Muzza Fakka, ja kui ma oleksin staar pornotööstuse peegellaega taevas, siis oleksin ma Muzzaconda.

ilmselgelt minu kohvi

Muzza sai lehte ka! Ja nüüd näete pildil ka lõpuks ära selle kurikuulsa Barry, kes mulle eelmisel aastal Broome´is, kui me alatasa koos ujuma sattusime, Busseltonist ja Jetty Swim´ist ja Ironmanist rääkis, mind pikemalt ujuma inspireeris ja tänu kellele me Margaret Riveri piirkonda suundudes kaardilt tuttava linna leidsime. Olen tast vist paaril korral kirjutanud, eksole - seal ta on, habemega :)

Igati aitäh - või siis, nagu suursaarlased beebikombel ütlevad - "ta!"

üliidüllilised öötaevalilled

Busselton ei väsi üllatamast. Aastavahetusel ei olnud taevas ei kippu ega kõppu - ning kohalikud ei olnud sellest üldse heidutatud. Veider - eriti arvestades, et suursaare kuulsaim - Sydney ilutulestik - on miski, mida kantakse juuutuubis otse üle laia ilma ning kodanikud lähevad juba hommikul jõe äärde, et endale saada üks 20 000st-või-enamast murulapikesest, mis välja jagatakse (tegelikult on osad kohad ka tasulised). Ikkagist maailma võimsaim ju! Arvestades, et eelmisel aastal, Melbourne´s, lasti kaks ilutulestikku - esimene kell 9, et lapsed saaksid ka paugupidu nautida ja korralikul ajal magama minna, ning teine, see õige, tulistati korraga suisa kolmest ilmakaarest! Seega, vaikne uusaastaöö ja kohalike rahu oli kulmukergitav. Vastus nende stoilisusele saabus nädalake hiljem, kui aset leidis kahenädalane Busseltoni festival. Mõlema nädala lõpus lajatati taevalaotusse selline kogus püssirohtu, mis isegi kõiketeadva ja kõikiarvustava eestlase esiti heakskiitvalt noogutama, seejärel ahhetama ja lõpetuseks vaimustunult vanduma ajas. Noppisin mõned neist  taevalilledest - kingiks teile, mu kaunid ja kallid :)

Aitäh!

lähme-pittu-londid-likku päev

26. jaanuar on suursaarlaste tähtsaim päev - veel tähtsam, kui päev, mil hobused Melbourne Cup´il vahule aetakse. See on selline päev, et kogu saaretäis võtab aja maha, ajab sõrad pargis või rannas laiali ning hävitab meeletu koguse grilltooteid ning õlleollust - "because it´s an aussie thing to do!". Muideks, siinmaal on üks tore asi nende riiklike pühadega. Kuna nad on oma olemuselt rõõmsad ja tähtsad ja toredad, siis on tarvis anda kodanikele aega, et nad saaksid rõõmustada, tähtsustada ja toretseda. Kuna nädalavahetused kipuvad olema see aeg, mil kõik poes või kohvikus või rannas või pohmellis või kalal või garaažis on, siis ei tuleks sellest tähistamisest miskit välja - seda enam, et kellelegi ei meeldi vabadust vabal hetkel, omast ajast, hea sõnaga meeles pidada. Niisiis, kui püha kukub kalendris nädalavahetusele, tehakse esmaspäev vabaks - et kõik saaksid oma asjad aetud ja siis veel tähistada ka. 

Umbes nädal varem hakkasin kohalikelt uurima, et mida Austraalia Päev märgib? Mida nad tähistavad? Vastuseid tuli palju - ning oma esituslaadilt olid nad väga siirad, jää või uskuma - suursaarlaste arvates on Austraalia päeva algpõhjuseks:

• inglaste koloniaalvõimu alt vabanemine 
• või
• föderatsiooni asutamine
• või
• oma raha kasutuselevõtt
• või
• vabariikluse saavutamine
• või
• esimese laevastiku randumine
• või
• kuninganna kukutamine
• või
• vabadus - demokraatia, vaba rahvas, vabadus minna parki, et seal juua ja pidutseda lihtsalt sel põhjusel, et nad saavad seda teha
• või 
• Austraalia avastamine e esimese Euroopa laeva saabumine siinseisse vetesse.

Valik oli suur - ja huvi ka - eriti teades, et paljud ütlevad selle kohta hoopis Invasioonipäev. Üpriski kurb-naljakas, et paljudel pole aimugi, mida tähistatakse. Lihtsa elu rõõmud, kui kodumaa-tundeks pole tarvis ei aja- ega  kodulugu, mida natukenegi tunda-teada, piisab sellest, kui uudiseid vaadata ja autoaknale kaks lippu lehvima seada. Wikipedia andis aimu - Whooo-hoooo! Aga seda sain töökaaslastelt teada, et kui soovitakse "Head Austraalia Päeva!", siis tuleb vastu karjuda "Straya Cunt!". "Straya", nagu arugi saate, on siinsete minilingvistide nägemus sõnast "Australia". Cunt on see sõna, mis paneb siivsad piigad punastama ja britid minestama, ent siin saarel on see heakskiitva tooniga väljend, mida omistatakse sõbrale, pereliikmele, semule, koerale ja kolleegile. Ja kui need kaks sõna kokku panna, siis omandavad nad sama tähenduse, kui heakskiitvalt "Fakkjeee!" karjuda. Sel aastal sai siis reede pärastlõunast esmaspäeva õhtuni seda õllehüüdu  karjuda. 

Mis ma oskan öelda - straya teilegi, mu kallid kantid!

Aitäh!

rahvusvahelisi joogimänge

Niimoodi siis. Järgmine tähtpäev- otseloomulikult - on aastavahetus. On ka koolivaheag, mis väljendub meeletutes rahvamassides, kes on vallutanud rulapargi, poed, pargid, meie armsa restorani ja- nagu arvata võib - ka rannad. Meie tegime seda, mida kõige rohkem ihkasime - ja läksime laudadega randa. 

tee smith´s beachile

 Pärast korralikku laineneelamist - ma olen üha rohkem hakanud aru saama, kui väga mitmetriljardiga ma ikka surfamises sakin - suundusime tagasi hostelisse, kus toimus pidu. Varem olime kokku põrganud ka Konkreete ja teiste eestlastega, kes siit u 150 km kaugusel puude otsas konni ja õunu korjavad - saatsime nad Injinupi randa, kus kuuldavasti olid ülikõvad lained olnud :) Seega - pidu suht sama pundiga, kellega koos ka jõulude ajal rannas olime. Samas Injinupi rannas, aga ilma laineteta. Kuidas tähistab väike punt maailmarändureid aastavahetust? Erinevate joogimängudega! Corona, Fat Yak, Toohey´s ja ma ei tea, mis veel õllesordid läksid käiku, et meeleolule hoogu juurde anda. Muideks, sellist õlu, nagu Fosters, mida kogu maailma arvates (tänu reklaamidele ja filmidele) Austraalia joob - müüakse vist ainult lennujaamades, et esmasaabujate üle naerda. Austraalia joob kõike muud, aga mitte seda. Niisiis, väike pilguheit:

palav - 30 -40 vahel.

inglismaa, kanada ja türgi juurtega saksamaa. toimumas viska-pudelilt-pudelikorgiga-kork-maha mängu turniir.  juhhei.

Taiwani poisi lebo. See meie suur puu, mille all nii palju nalja on saanud, kinnistub mällu.

liaanid

beer pong. miks joogimängudes kaotaja jooma peab? / tüdrukud pidid paariks tunniks pikali minema

raamit´ semud.

Muideks, Uus-Meremaal pidavat väga populaarne olema "Opossumi" mäng. Toimub avalikes parkides - puude otsa seotakse õllepurgid. Ja sel ajal, kui muud inimesed pargis teineteise käevangus promeneerivad, toimub nende peade kohal korralik kallamine. Alla ei tohi tulla - purgid tuleb ennem tühjaks juua. Aga purke on nii palju, et ennem oled täiesti kännuämblik, kui lõpusirge paistab. Ja siis kukud - potsti, nagu käärinud marjadest vindine opossum - alla. Kaaskodanikele üllatuseks ja rõõmuks. 

tarzanimäng

Mingil hetkel hakkasid inimesed puude otsa ronima - täitsa vabatahtlikult, aga võidu peale, kuna suurel puul on kaks jämedat tüve. Juhhei. Tutvustan veel ühte joomamängu - Kleepuvad Käed on selle nimi. Mõlema käe külge teibitakse suur vms pudel. Nii kaheliitrine, mõelge Karu õlu peale. Käe saab vabaks siis, kui pudel tühjaks joodud. Ehk siis, kui vetsu tahad minna, pead kummutama. Ja mida rohkem kummutad, seda suurem häda on. Ja mida suurem häda on, seda enam kummutad. Oh seda ulakat nooruslikku meelt! :)

Enne keskööd lippasime rannalähedasse klubisse, et nautida suurejoonelist aastavahetust. Meie kahekesi lippasime, kuna läksime hommikul tööle, ülejäänud - kuidas keegi - liipasid. JA teate mida!

• esimene lugu, mida lasti, oli Austraalia hümn.
• teine lugu, mida lasti, oli Gangham Style.
• mida ei lastud, oli ilutulestik. /"Sest kõrval linnas, 50 km eemal, ju lasti"/

See oli suisa nii naljakas, et me läksime kell 1 koju magama. 

Selline lusti täis päev siis vs kohalike poolt täiesti oskamatult vastu võetud uus aasta - maailm on ikka kirju nagu sebra :)

Aitäh!