20131222

tervishoid ja meditsiin..

                                               ...on kaks täiesti erinevat maailma
























20131215

skynet anyone?

 Erinevates tehnikablogides on viimase paari nädala jooksul muuhulgas sellised uudised olnud:
  • Google salajane X-lab tegeleb tehisintellekti loomisega
  • Mäletate, kuidas u 10 aastat tagasi näidati uudistes suure hõiskamise saatel, et teadlased on suutnud luua roboti, mis astub kolm sammu ilma pikali kukkumata? Boston Dynamics, mis tegeleb usa sõjaväele erinevate robotite väljaarendamisega, näitab oma videokanalis roboteid, mis suudavad a) majakatusele hüpata b) joosta ligi 50 km /h ja  c) seda:

  • Google ostis paar päeva tagasi sellesama Boston Dynamics´i (ja sellekohane pressiteade väljastati reede hilisõhtul :D)
  • Amazon Prime kulleriteenus:
Kui sellised uudised on avalikult kõigile asjast huvitatuile vabalt saadaval, siis kuskaugelmaal asjad tegelikult on? Is this real world? :) Teen ettepaneku hakata mootoriõli varuma, see on arvatavasti ainus vahetusvahend, millest tulevased isandad hoolivad. Või hakkame üheskoos EMP-sid meisterdama! Ja muideks, mis on hetkel maailmas enimloetuimad uudised? Beyoncé šokeerib muusikatööstust, kuna avaldas ilma eelneva reklaamita oma uue albumi ekslusiivselt iTunes´is ning seda ei saa üksikute lugude kaupa osta! Ja käesoleva aasta popim instagrami-pilt on Justin Bieberi ja Will Smithi ühispilt! jne!
Meil on vaja asteroidi...sadu.

20131214

the great grand old man

Kümmekond aastat tagasi sõitsin ma läbi vihmase ja pimeda Kopli ning automakis mängis miski, mis oma sügava kurbuse ja jõulisusega sobis antud hetke nagu rusikas silmaauku. Järgmine päev läksin ja ostsin ta best of - kasseti. Ja oi, kui palju ma sellest ajast alates ta muusikat kuulanud ja ta luuletusi lugenud olen! Paljupaljupalju! Kui ma veel jõin, siis ikka ja jälle saabus see hetk, mil ma istusin köögipõrandal (tihti üksi, sageli koos kalli sõbraga) ja tundsin(me) kogu südamest kurbust. Sest kurbus on ilus tunne (ja kuna tõeline mees kainena ilusaid tundeid ei tunne :)). Viis aastat pole joonud, aga kurbust ja muid ilusaid tundeid tunnen ikka - ja Teda kuulan endiselt mõnuga. Zen-juut, kes pikalt budistlikus kloostris elas - süntesaator kasinas kambris kalliks kaaslaseks. Täna lasen tal endale suisa isiklikult laulda ja rääkida - endast, maailmakorrast, naistest ja armastusest. Ja kurbusest. Ja ilust. Elust.

Tööl küsiti, et kes veel on, kui ta nime kuulsid. Mis ma muud oskasin vastata, kui et ... He´s the little Judas who wrote the Bible :) Ja ma ei valetanud!
Aitäh!

20131212

Cairns Cup

Suursaarel on paljudes baarides võimalus anda oma raha ära - siinmaal on selline suur TAB-nimeline kihlveoteenus. Baarides/kihlveourgastes (üleüldiselt on see üks hasartmängulembesemaid maid) on üleval ekraanid, kus 24 / 7 jooksevad hobused ja koerad üksteisega võidu ning ekraanide eest võib leida suitsuhallide silmade ja konikarva nahavärviga inimmassi, kes ootusärevalt ootavad. Siin on "mängimine" väga levinud ja keegi ei vaata viltu - mängid tonni maha ja nädalaga teenid tasa. Elavad, raisk. Suuremad kasiinod on pigem meelelahutuskompleksid, kus lisaks laudadele ja kolmekirsi-masinatele ka ööklubid-pubid ja miljonidollariliste käekellade poed on. Kasiinosse minnes lüüakse end korralikult üles ja antakse fesaris kõigile ikka teada ka, et rahabossiballile minek on. Üles lüüakse end ka siis, kui toimub Cup - meie mõistes hobuste suurvõiduajamine. Samas stiilis, nagu seal sudusel UK-saarel, kus daamid endale lillepotid pähe panevad ja hobuseid kiikama lähevad, toimub asi vist kogu Commonwealthis -ja siis panevad isegi need suitsute silmadega vennikesed puhta soni pähe ja kingad jalga. Suursaare tähtsaim sündmus on Melbourne Cup, mille auhinnafond on üüüüüratu ja Victoria osariigis on Cup´i päev nii mastaapne sündmus, et lapsed ei lähe kooli ja kõik peale kokkade/kelnerite/baarmanide pidutsevad. Sarnane lugu toimub igas osariigis - ja igas linnas. Broome´s töötasin Broome Cup´il ja imetlesin seda kaunist inimsugu, mis kahe tunniga end nii umbe tõmbas, et naiste minikleidikesed väädeks rullusid ja ülikonnastatud noorsandid puude otsas ahve mängisid. Nüüd oli Cairnsi aeg kätte jõudnud. See agentuur, mis mulle mu liigmetsikute juuste tõttu kuidagi kelneritööd ei saanud pakkuda, võttis lõpuks julguse kokku (no tegelikult on see lihtsalt nii suur pidu, et igasugused parmud võetakse sinna tööle :)). Minu töö oli lihtne - joota inimesi ja siis vaadata, et nad purjus poleks, sest see oleks seadusevastane.

Minu baar oli kohe ratsaraja kõrval, nii et mul oli täitsa priima vaade murule (hobuseid oli näha täpselt 1 sekund, jube kiiresti panid mööda!). Kuigi ma püüdsin inimesi enam-vähem püstisena hoida, juhtus nii, et minu baaris oli üks daame, kellele ei sobinud kehtiv süsteem, et jookide eest on kuni kella 1400-ni makstud ja edasi tuleb soetada pileteid, mida baaris joogi vastu saab vahetada. Vaeseke läks nii endast välja, et tervet veinipudelit ei saanud endale, et pidi rääkima juhatajaga ja siis veel korraldajaga jne. Oleks vist linnapead ka hakanud nõudma, aga andsin talle selle pudeli niisama - mul ei olnud vahet (kuidas on nii, et pudel oli kella kaheni hinna sees ja siis järsku hakkab 20 dollarit maksma, mina aru ei viitsinud saada- sama pudel ju?:)). 

Daam igatahes sai piisavalt kaaskondsete tähelepanu - istus ja ulgus nuttes oma kurba elu kurta - "Mul on sama kleit juba teist korda avalikul üritusel seljas, mul ei ole aega poodides käiaaaaa!". Ja kõik kõrge EQ-ga "lilleneiud" ümberringi kooris, et "Oiiiiiiiii vaesekeeeeeeee!", millepeale purskas tädi hingepõhjast "Ja mulle isegi ei meeldi poodlemine, saate aru vääää!". Hoidsin end kõigiti tagasi, et esimese maailma murede peale naerust püksi ei teeks. Raske töö, see inimeste jootmine. 


Õhtu saabudes saadeti mind kööki - meeletu kogus nõusid oli tarvis pesta. Kuna mulle tundus, et oleks hea mõte puhtad ja mustad nõud eraldi hoida ja muudki taolist, hakkasin aga kamaluga hüva nõu vasemale-paremale jagama (mingi loogika võiks ju tegevuste taga olla), sest kopp oli ees ja tahtsin ruttu koju. 
bookies

Umbes kuu aega hiljem oli Cairnsis veel suurem suksupiitustamine - Cairns Amateurs Cup. Kõik oli sama, aga kaks korda enam - rahvast rohkem, turvamehi rohkem, alkoholi rohkem, baare rohkem. Ja ohhhoooo! Minu ülesandeks oli olla bar supervisor ehk misasi see võikski olla- ülevaataja? Minu ülesanded? Jälgida, et kõik sujuks -jätkuks jääd ja jooki ja klaase. Et kõik saaksid õigel ajal puhkepausi. Et oleks puhtus ja kord. Et kõik peaksid RSA-st kinni. Rsa on siinmaal pühakiri, kus sätestatakse, mis ja kes ja kus ja kui palju tohib klaasi ja kurku kallata. Trahvid on hiiiiglaslikud ja asja kontrollivad politseinikud, erariides agendid, baarmanid, nende ülemused ja baaride ülevaatajad. Ja kui klient tõstab häält või hakkab argumenteerima -  keeldud teenindusest / viskad välja -RSA :) Asi peabki karm olema - oleme maal, kus põliselanikud lähevad juues hulluks ja sisserännanute esivanemad oli kurjategijad. On näha :).
vasakulpool rada on "minu" baarid

Päev enne sündmust oli meil suisa selline koosolek, kus olid esindatud erinevade eluvaldkondade esindajad - baaride supervisorid, managerid; Cup´i korraldajad; politseinikud; turvamehed ja meedikud. Istusime ja arutasime kõik üksipulgi üle, et oleks ikka selge, et kella neljani tohib inimene 4 joogiga baarist lahkuda, edasi aga ainult kahega; et kui tasuta joogi (e ettemakstud) aeg läbi saab, tuleb vältida "kuhjamist" -kui inimesed on mitu jooki lauale korjanud, tuleb need konfiskeerida (ma teadsin juba ette, kui populaarseks selle teoga saab). Ja nii edasi. Oodati umbes 20000 inimest, kes kõigi eelduste kohaselt teevad paar panust ja ülejäänud aja keskenduvad joomisele. 
härrad räägivad RSA-st. ja sisimas kõik naeravad. 
elevushetk


Mul oli 8 baari, mida valvata. Ja seekord ei olnud me omadega mitte ainult raja ääres, vaid suisa sees - hobused jooksid ümber meie! :) Melu oli uhke, pidu kõva, kostüümid...khm..olid ka. Kõik baarmanid-daamed said ilusti puhkusele, enamus kundesid ka oma joogi. Mina sain jooke konfiskeerida ja RSA-le viidata.  Keegi trahvi ei saanudja ainult ühe telgitäie inimesi lasime välja visata. Äge on niimoodi, köögipoolelt, kohaliku kultuuriga sõbramaks saada!
töömesilased taru taga sumisemas
Aitäh!

20131209

meeste maailm

 Tööalaselt olen ma enamasti viibinud suht feminiinses seltskonnas, ent ehitusele tööle asudes muutus see 180 kraadi - avasin enda jaoks ukse täiesti uude maailma. Meeste maailma. Ossaraks, peaks ma ütlema -nii suurt uue maailma avastamist pole tükil ajal kogenud! Tuleb välja, et meeste näol on tegu raskekujulist sõltuvust põdevate inimtaoliste lihakogumitega, kes selles raskes katsumuses teineteisele igati toeks on. Ja vaevatud liigikaaslast toetatakse esimesest silmapilgust, kogu hingest!

Natuke oli sellise loodussarja kaameramehe tunne, kes järsku adub, et filmib midagi enneolematut - nagu oleks peale sattunud lõvidele, kes sebradega kuuvalges balletti tantsivad!

Hey!
Hey!
Jason.
Ma olen Jimmy.
Jimmy, kas Sa oled näinud seda, kus tüüp pea v#ttu lükkab?
Ma mõtlesin, et see on photoshopitud?
Ei ole, see on video! Näe, vaata!

Ja võtab taskust telefoni... ja vaatavad.. koos.. kaks suurt meest, kes äsja kohtusid, heli põhjas. Kui meil esimene paus tuleb, söön õuna ja vaatan, kuidas Jimmy ja Jason uusi videosid vaatavad ja silmade särades erinevatest pornonäitlejatest räägivad. Tundub, nagu kirjeldaksid nad oma imetlusest nõretavate kiidulauludega mõnda poppiidolit või sporditähte. Nii mõnelgi teisel on juurde lisada, et kas seda episoodi oled näinud ja oi, aga seda! Ja videod aina vuravad. Sain aru, miks telefonide hinnad sõltuvad suuresti sellest, kui palju andmeid nad endas kanda suudavad. Selle kaudu teenib porritööstus oma põhipapi. Kuni lõunani teeme tööd, milleks on lammutamine, ja noh, kõigile mööduvatele naistele hinnete panemine. Panovennad, noh. Võimalusel öeldakse kõigile ka viisakalt "Tere!" ja oh seda võidurõõmu, kui mõni neiu vastu naeratab - nagu oleks meesjumala ees sealasmas kõnniteel hargitama hakanud! Tuli lõunapaus, ja tuli Jasoni naine - tõi talle mäkist eine. Istusid siis ehituse kõrval autos, sõid ja amelesid. Naine läks, Jason tuli tagasi ja  hakkas kõigile viimast porrihitti näitama. 
Jimmy on Hollandist ja enne reisile tulekut töötas ta pornofilminäitlejana. Ilmselgelt on ta kõige haigem frukt huvitavam tegelane, kellega kokku olen puutunud. Osalenud on ta 70 filmis ja töökohustusi täites keppinud 50 naisega. 

Üks stseen oli selline, et keppisin üht eite, ja kümme neegrit seisid meie ümber ringis ja panid pihku. Kurat, ma tahan selle kaadri välja printida ja peale kirjutada, et "Jah, valged mehed ei suuda hüpata. Aga nad kargavad paremini!"

Kui ma küsisin, et kas see oli ta karjääri säravaim hetk, sain vastuseks, et ei. Parim oli siis, kui ta kuskil 200m mobiilimasti otsas niimoodi tagantpoolt rautanud oli, et hoidis šokis tüdruku pead üle ääre. Puhas kunst :) Sain ka teada, et paljudel tõelistel meestel on vähemalt kümme lemmiksaiti, millel silma peal hoitakse. Tihti koos semudega, või siis lihtsalt tüüpidega, kellega äsja oled kohtunud. Ma arvan, et see on natuke nagu kirikuskäimine - osad käivad kambakesi ja laulavad täiest kõrist, teistele on see selline isiklikum toiming, et lähed õhtuhämaruses google.com ja trükid higiste näppudega inglise keeles tiss ja tuss sisse. 

Meil olid sellised kataloogid, kuhu märkisime, et kes meeldib ja kes mitte. Sest, noh, vastumeelsega ei läheks kiima ja siis on kohe aru saada, et feik. Filmisime üht järjekordset stseeni ja mulle sattus uus partner, kellega ei olnud mingit keemiat. Pidin kohe kaks viagrat võtma. Tegime korraliku võttepäeva, ning siis läksin koju. Kodus küsisin oma tüdrukult, et arva ära, mida ma tegin? - Viagrat? - Ei, kaks viagrat! No ja siis keppisime terve öö veel otsa, sest mul oli endiselt vinnas. Pärast ei osalenud ma kolm nädalat üheski filmis, käiagi oli raske. 
Ja tüdruk?
Tema ei käinud paar päeva. Aga ma tegin talle ühel päeval hea nalja!  Läksin kööki, hakkisin sibulat ja hüüdsin talle, et kallis võta riidest lahti, heida voodile ning sule silmad. Jooksin tuppa ja viskasin talle sibula ja hapukoore segu jalgevahele! Sest nii ju süüaksegi kala! AhahaAHAHAhahaHAHAHHAAHhhhhaaaaa!
...
Jimmy, Sa oled täiesti vaimustav idioot. Ja tüdruk?
Me ei ole enam koos.

Järgneva paari nädala jooksul avanes mu silmaring märgatavalt. See ind, millega oma intiimsemaid seiku jagatakse, võttis mind mitmel korral sõnatuks. See oli vist teisel päeval, kui Rolandiga (no ta on rahulikult 60, seesama vana, kes mind palkas) garaažist jõusaali lammutama sõitsime. Jutuks tulid elukombed ja vitaalsus ja pillasin muuseas, et tema paneb vist küll täie rauaga sajani välja -no mees pakatab elurõõmust! Kogemata avasin aga vale ukse, ja kohe sain teada, et ta naine arvab, et ta on maailma kõige kiimasem mees, kuna ta peab kolm korda ööpäevas keppi saama. PEAB. Ja sain ka teada, et Rolandi armuke on üks aasia tüdruk, ja et Roland pole kunagi varem nii märga naist näinud-puuduta ainult näpuga ja juba pritsib! /kui keegi seda postitust veel loeb - tegelt ka,  ma ei mõtle seda välja!/ :)

Ruttu! Tule ruttu! Jimmy rebib mu käest suure betoonkamaka maha ja jooksen ta kannul välja, sest arvatavasti on miskit kohutavat juhtunud, ta on endast täiesti endast väljas. Jõuame majast välja ja....VAATA SEDA PERSET!!!! AAAAAAAAAARGH! KURAT MA RAMMIKS SEDA EITE IGASSE AUKU, TA ON NII KUUM, AAAAARGH!
Jimmy, Sa oled täiesti vaimustav idioot.

Teinekord läks Jimmy endast välja, kui rääkisin neist haledatest tegelastest, kes ühe põhjamaise baltiriigi pealinna suure ööklubi trepile kell 4 hommikul ilmuvad ja igalt vastutuikuvalt tüdrukult "Keppi tahad vä" pärivad. Tuli välja, et tegu on hoopis sangaritega, kes vaestele ja äratõugatuile, neile õnnetuile, kes kell 4 ikka veel kuival on, suure teene teevad. Kangelasmehed, kes ohverdavad end, et notsudel hea oleks! Sest ilusatel on kella kaheks kindlasti näkanud juba. Vot siis! Hetk hiljem kuulsin ma kõige otsekohesemat pick up line´i maailma ajaloos, kui ta ühele tüdrukule järgi hüüdis, et

Come here, I´ll put my caterpillar up in your ass, because that´s the only way you´re going to get butterflies into your belly!
vai.mus.tav

Pedofiilia peamine põhjus? Seksikad lapsed!
Mida öelda naisele, kelle mõlemad silmad sinised? Midagi, talle on juba kaks korda öeldud!

Meeste maailm, kuhu ma tööasjus sattusin, viis mu ka suure avastuseni. Nimelt on avalik arvamus meeste kahjuks tugevalt kaldu - ikka väidetakse, et naised suudavad mitut asja korraga teha ja mehed ainult üht. AGA! Kui Sa, kurat, kogu aeg seksile mõtled, ja samal ajal haamrit viibutad või rooli keerad või õlle jood, siis see on ju ka multitasking!  Kujutage ette - seob kikilipsu ja - mõtleb seksist; räägib Ülemiste Vanakesesega juttu ja samal ajal- mõtleb seksist; nuputavad uut plaani, kuidas elu veel rohkem p#rse keerata - ja samal ajal.. saate ise ka aru. Nii et jätke halvustamine!
Elu on ikka valus seiklus!
Aitäh!

Cairnsi tolmuahv

Taaskord juhutööde lainel - ühel päeval vastasin kuulutusele, mis lubas tööd mittesuitsetavatele meestele, kes jaksavad jõusaalitarvikuid kolida. Osutusin üheks neist, kes tööle kutsuti, ja vaat missuguseid kogemusi sealt sain :)

Töö oli iseenesest vahva. Tegu oli jõusaaliga, mis laienes kõrvalasuvasse restorani, mis oli tarvis puhtaks ja tühjaks peksta - siinmaal on nii, et rendid puhta kuubiku, ehitad ja teed mis tahad, ja tagasi annad samasuguse kuubiku. Niisiis, esimese päeva lammutasime mööblit ja lagesid ja seinu ja tassisime igasugu prahti välja. Järgmisel päeval peksime seinu ja lagesid laiali ja tassisime hulgim kipsplaate minema. Siis võtsime suruõhuhaamrid ja hakkasime kahhelplaate eemaldama ja betoonpõrandat üles võtma. Sain taaskord kasutada masinaid, mida ainult meistrimehest venna käes ja Benni Benassi videos näinud olen :)

Tööajad olid täitsa lambised - mõnikord alustasin lammutamist keskööl, vahest kell neli hommikul - et vältida aega, mil inimesed tööl on. Ja tihti alustasin kell kaheksa hommikul - see jõusaali laienemine läks sujuvalt üle renoveerimiseks, aga kuna keegi ei taha fitness-fanaatikute rahatulvast ilma jääda, siis oli asutus iga päev avatud. Fitness-fanaatikud on see kildkond inimesi, kellel on väljaarenenud hantlisõltuvus (ja kes jooksurajal joosta ega murulapil oma keharaskust jõutreeninguks ei oska kasutada :). Ja nad käivad trennis iga päev - sest looduses pole peegleid. Tulus kamp :)  Nii juhtus mitmel korral, et mõni üleni liibuvas kostüümis proteiinipudrumäge meenutav Koljat higistas niimoodi 150kg kangi vinnata, et pärakust veri väljas, ja mina täieliku tolmuahvina seal kõrval, kuvalda käes, et "Sorry, ära korraks hinga, tolmuseks läheb", ja siis virutasin kõigest jõust kümme pauku, nii et küprokki lendas igasse ilmakaarde. Mina rassisin edasi ja tema rassis edasi- mul silmad kissis ja tal nii pärani, kui veel olla saab  :)

Selle lammutaja-ameti sain tänu  Rolandile, kes on üdiehe austraalia vanamehenäss - bakenbardid, piinlikult lühikesed püksid, kelmikalt säravad silmad, igivana ute (töömehe kastidziip) ja selline aksent, et tihti ei saanud ma eriti aru, mis ta seal seletas. Väga vahva tegelene, igatahes! Selline meistrimees, kelle roostes garaaži ees ja sees oli kümmekond remonditavat autot ja virnadeviisi ehitustelt kogutud teise ringi kraami -kasutatud aknad-uksed ja seitset värvi traadirullid; kes vajadusel organiseeris ehitusobjektidele töölisi ning vahest ka kastiautoteenust osutas. Tema kaudu sain ka kolimisäris käppa proovida - saime hommikul kokku ja kolisime ühe noorhärra kapid-diivanid ühest linnaotsast teise; väike kohvi ning läksime ja peksime seinu - põrandaid puruks; väike kohvi ja küpsis ning läksime kolisime ülekaaluliste aboneegrite 5 (!) külmkappi (millest üks oli riideid täis) ja 2 pesumasinat (millest 1 oli raamatuid täis) ja 4 teleturu-trenazööri (kõik liigsest higistamisest roostes) ning muu prussakarikka kila-kola uude, puhtasse majja.

Mõnikord olin ka autojuht- esimene kord pani ta mu rooli ja teatas, et saame jõusaali ees kokku. Hakkasin siis minema - alguses olin veidi sabinas, sest neil on ju käigukang täiesti valel poolel ja mina olen harjunud automaadiga. Natukene hiljem olin veidi enam sabinas, kuna adusin, et sõidan ringi mulle täiesti võõras linnas ja ei tea, kuhu täpselt minna :) Kõik jäid muidugi ellu ja mina sain pisikese ringiga kohale.

Nii et - juhutööde pealinn Cairns pakkus mulle lisaks karnevalil töötamisele ka korraliku annuse tolmu, teadmisi erinevatest toredatest tööriistadest ning aimdusi kolimisteenuse ja jõusaalimajandamise vallast. Ja ühel päeval tassisime lõpuks ka neid alguses lubatud hantleid-kange-trenažööre, täitsa uutesse ja puhastesse ruumidesse, jõusaali elu loksus tagasi oma paika ja mina sain uusi kogemusi jahtima minna - näiteks uuel objektil raudkangiga betoonilt liimiplekkide eemaldamine. Kuna pilte ei ole, näitan eelpoolmainitud videot, kust saab palju põnevat teada:
Aitäh!

20131204

kiirtee intensiivi

Üldiselt ma energiajooke ei joo - energia tuleb ju enda seest ja see jook pigem imeb seda homse arvelt. Üldiselt sellesmõttes, et paar korda aastas tuleb nii suur karamellimaitseisu peale, et tahaks seda eesti dynamiiti, siis joon. Aga olen küllalt kokku puutunud inimesevaredega, kes "fuckmylife, ma olen nii väsinud, nii stressis"-taktis iga päev 3-4 red bulli sisse kallavad ja siis haavalehtedena ringi vabisevad. Samahästi võiks akuhapet keele alla tilgutada :) Seda, miks limonaad läbipaistvas, aga energiajook läbipaistmatus anumas müügil on, saab igaüks ise teada, kui selle värvi näeb. Pildil olev pudel on ka läbipaistmatu, ja peaaegu, et energiajook - siinkandis on jääkohvi täitsa popp toode -tsipa koffeiini, piimapulbrit, 11% suhkrut, kamaluga mingeid asju veel ja vist oli veelaadne toode ka sees- aga kohvi ja energiajoogisegu? Krt, paar aastat tagasi sai Mammu südari, kui seda soome punast energiajoogimahla jõi, nüüd siis puhas särts veel kohviga koos! Proovisin ära- kell 12 päeval.
Kuni kella kuueni õhtul toimus rinnus ja põues ikka nii korralik tränareiv, et hoia ja keela! Ja ma arvasin kaks aastat tagasi Broome´i pubis vaadienergiajooki nähes, et ega enam haigemaks see lögamajandus minna ei saa. 
Ullike!
Postituse pealkiri sobiks täitsa selle solgi tunnuslauseks, sest arvatavasti hakkab sinna korralikult igasugu tegelasi langema :)