Öine Cairns oli väga turistisõbralik ja mõnus - nii neile, kes jalutada tahtsid, kui ka neile, kes varavalgeni tantsida ihkasid. Ööelu, nagu päevanegi, kihas mõnusas turistisaginas - perekonnad, kes üle maailma Suurt Vallarahu kaema tulnud, seljakottijad, kes ilusaid vaateid ja higiseid linu otsisid, tänavakunstnikud, -muusikud ja need pudulojused, kes kunagi ammu siia korraks tulnud ja kohalikku eluolusse armunud - kõik segunes lahedaks üksteisele naeratavaks inimmassiks, mis mööda promenaadi, turgu ja poekesi edasi-tagasi lainetas.
Promenaad, mis oli suplusteks ka öösiti avatud, pakkus oma muruplatsidel nii mõnegi tasuta kontsertelamuse - linnavalitsus pakkus igal nädalavahetusel mõne muusikalise elamuse ning lisaks olid kõik pühapäevad reggerütmidega sisustatud. Mõnusmõnusmõnus!
Ainsad AGA-d, mida oli tarvis teada, olid mõned faktid - veel paarkümmend aastat tagasi oli Cairns väike linnake, mille põhisissetulekuallikaks oli suhkruroog. Raske töö, rasked töömehed, rasked hetked. Enamus sellest vikati-kultuurist on end näiliselt ajalukku kirjutanud - tegelikkuses aga taandunud kindlatesse linnaosadesse. Niisiis, Cairnsi linnaosad, mis algavad "M"-tähega, ei ole mõeldud öisteks kondamisteks. Meie linnaosa oli Manunda, ja igakord, kui sireeni kuulsime, muhelesime omaette, et näe, kodukandihelid! :D Vahest juhtus, et kohalikud mustud olid veidi joonud ja siis röökisid teineteise peale mööda jõeäärt konnates - see oli üheks karavanpargi piiriks. Nagu lõvid aafrika öös, täitsa kõhedaks tegi. Teine suurem piir oli okastraadiga kahemeetrine plekkaed, mis piirnes sõiduteega. Enne aia püstitamist oli kohalikel kurikaeltel kombeks öösiti karavanpargi kööki jalutada ja külmkappe tühjendada, telkidest üht-teist võtta jne. Ühel ööl kuulsime pikalt, kuidas üks didgeridoo oma rusikatega seda aeda mõlkides "Kuradi turistid" lõugas. See oli teine aga - igal teisel neljapäeval said kohalikud aboneegrid valitsuselt toetusraha. Siis ei käinud kõige paadunumad ekstremistidki väljas :)
Cairnsi kesklinna politseijaoskond on maailma kõige mõnusam politseijaoskond üldse! Asub see kohe promenaadil, kunstranna ääres - päeval palistavad selle kaldaid noored ja pringid ning öösel helkleb vesi kõige mõnusamates värvitoonides otse ukse ees! Ja sissepääsu kõrval on...klaver! Täitsa avalik ja kõigile mõnusaks mängimiseks sinna pandud (arvatavasti pannakse ebamusikaalid kohe trellide taha, kuna mina sattusin sinna ainult kaunite meloodiate ajal). Tegelikult ka, seal olid päris politseinikud tööl! Arvatavasti maailma kõige tšillimad mundrikandjad -
Aitäh!
