oli kord üks katedraal

Veider, mida 10 sekundit värisevat maad suudab korda saata.
Aitäh!

maailma ägedaim tühermaa

Maavärin tegi maatasa palju enamat, kui linna. Ta võttis paljudelt turvatunde ja kodu. Paljud inimesed lahkusid. Need, kes jäid, püüavad kõigiti, et Elu ikka edasi läheks ja et kesklinn kummituslinnaks ei muutuks  - ning nende pingutusi ja häid mõtteid kohtab igal pool. Nicole kirjutas lähemalt hästi toredast Gap Filler projektist, mis püüab taastu/amisajaks inimestele kesklinna külastamiseks põhjuseid anda - alates piirdeaedadele puhutud lilledest-südametest ja tänavanurgal seisvast külmkapp-raamatukogudest kuni väntamisjõul töötava välikino, euroalustest vabaõhupaviljoni ning merekonteineritest ostukeskuseni. Väikseid armsaid nurgakesi võib igal sammul leida - jäätmekangasteljed, heade soovide sein, hiigelgraffitid, megasuured diivanid jne. Avastamisrõõmu jagub ning tõepoolest, on põhjust minna ja uidata neil radadel, kus paljud enam ei saa omi asju ajamas käia. Tulge, uidake ka!

postkontor / kiivipank

ajutine merekonteineritest ostukeskus

Gap Filler projekti kontor. Nothing fancy :)

Pallet Pavilion - ajutine kontserti- ja söömakoht

vaade lavalt

lillelised kõnniteed ja kilakolakõlanurk (arvatavasti mu uus meelisliitsõna:))

euroaluste ja muu hea-paremaga toetanud kodanikke peetakse niimoodi meeles

maailma katusel

killuke kilakolakõlanurgast. kaunishinged hullavad.

:)

Natuke püstisemaid pilte ka :)

Tänavanurga külmkapiraamatukogu.

Puidust katedraalikaared.

Veel smurfimaist keskkonda

lilleaiad ja trammiteed. see oli suure märgilise tähendusega sündmus, kui tramm lõpuks (2.5 a hiljem) uuesti käima hakkas.

veel taevakaari

pesumasinatisko! tantsuplats ja neli kõlarit on kahe dollari eest Sinu - võid oma telefoni ühendada otse trumlisse!

weaveorama - prügikangasteljed :)

järjekordsed südasuvejõulud

Uskumatu, et kogu projekt on ühe tüdruku vaimusünnitis! Inimesed tulid asjaga kaasa ja linn elab edasi - seal jagus kuhjaga avastamist ning uudistamist! Superäge, kuidas väheste vahendite, ent nupukate ideedega üks tühermaa taas elule on toodud! 

Aitäh!

värisev mahavarisenud linn

Me maandusime Christchurchis, kuna sinna oli odavam kui Aucklandi lennata. Ja ega meil muud suurt plaani polnudki - nagu ikka, eelistame me pigem ohtraid mõtteid plaanidele. Sest plaanid jäävad ära, aga mõtted lükkuvad edasi, kõvasti kergem niimoodi olla :) Chch - keegi ei viitsi seda pikka rodu kõikide tähtedega välja kirjutada - sai aga meile ootamatult koduks päris mitmeks kuuks - leidsime siit kodu, töö ja pillerkaari. 

Arvatavasti tõusis Chch paljude teadvusse paari aasta taguste maavärinatega, milles linn kõvasti kannatada sai - esimene oli 7.1 magnituudiline ja lammutas päris palju, ent teine, 6.3-ne, leidis aset maapinnale ja linnale väga lähedal, mistõttu ka kõik, mis veel püsis, kokku kukkus ning endaga ühes 185 inimest ära tappis. Kolm aastat hiljem on need traagilised 10 sekundit inimestes veel väga elavalt alles - kõigil on oma mälestus ja kogemus, mida nad jagavad. Mõni tardus paigale kui vaatas, kuidas maantee merena tema suunas lainetama hakkas, mõni kaevas ennastunustavalt Uus-Meremaa kolme viimast orelimeistrit kirikurusudest välja. Linnas ringiliikuja märkab, et kesklinna kui sellist ei ole. On mingine europarklasarnane keskosa, kus püstiolevate majade ümber on keelavad aiad ja tühermaadel puhuv tuul kõigutab kõrgeid kraanasid. 

Tagasivaadates on paljudel meeles, et õnneks ei pandud alkopoode kinni - kõigil oli selge, et šokk on suur ja et järgnevatel päevadel mingit tööleminekut ei ole. Otsiti kaasad ja lapsed linnavaremeist üles, käidi viski järel ja mindi koju, aru saama. Et mis ja kuidas edasi. Elu on järjepidevalt tõestanud, et kuidagi ikka, aga alati edasi - nii ka siin. Ühes paljude "ülesehitajatega" käivad linnas ringi ka meiesugused katastroofituristid, keda selline mahajäetud ja räämas linnapilt jäägitult paelub.

 LIsaks metallraamidele on kasutatud väga paljudes kohtades merekonteinereid- need pannakse liiva täis ja nii nad toetavad vaakuvaid müüre ning kaitsevad allaveerevate kivide eest. Ilusad ja värvilised, lihtsad ja loogilised.

Lõpetuseks pilt välikirikust - järgi on vaid plats, kuhu inimesed toolid tõid ja endiselt igal põhapäeval kogunevad. Viski sai otsa ja Elu läks edasi :)

Aitäh!

007 ja udupaugud

Ühel õhtul sõitsime randa - kogu ülejäänud Christchurch oli ka seal, et kaeda suurt ilutulestikku. Neil on need ilutulestikud muusikaga sünkroonis, sel aastal kuulasime raadiost James Bondi teemalisi helisid ja ahhetasime, kuna vaatemäng oli tõesti äge. Ja sünkroonis! Nicole´i blogist leiate lingi vastava videoni ka. Püüdsin 5-15 sekundiliste säriaegadega pilte teha, et seda ilu kogu maailmaga, kes siin blogis külas käib, jagada. Mul on suisa hea meel, et mul statiivi kaasas polnud!

Aitäh!

huvitavaid kirjandusteoseid

neli prinki peput

kaalukiikudes Christchurchi kohal

Christchurchis elasime me ühes hästi armsas korteris ühes Kristo ja Markiga, kellest üks on kohalik e kiivi ja teine täitsa lihast ja luust ugri. Kolm tuba- üks neile, üks meile ja üks telekale. Lisaks köök ja garaaž ning  oma hulkumiskalduvustega oranži kassi pärast igavesti mures olev igivana naabritädi Dolores.

patsiga poisid

 Tänu Kristole ja Markile saime me koheselt ligi sellele hindmatule "kohalikule" infole, mis meid igasugustesse salakohtadesse viis - küll seiklesime Christchurchi nurgatagustes poekestes, mis verivorsti, hapukapsast või siis ukraina mannat müüvad; saime osaks kõige ägedamast pikast aastavahetusest liustikusiniste vetega järvede ääres Uus-Meremaa kõige kirkamate tähtede all telkides ning muidugi viidi meid kohe ka enam-vähem peidetud pärli manu, kohalikku surfiranda Taylor´s Mistake. Ja kohalikud kodulookallakuga linnatuurid olid ka omast käest võtta! 

Meie uued vanemad - ehk "isad", nagu me neid kutsusime - on koos olnud juba iidamast-aadamast ning nendega külg-külje kõrval koos elades saime me lähedalt kaeda seda tonti, mille üle arutlemiseks Eestimaal praegu nii palju tühja energiat kulutatakse. Püüan hästi pikalt lahti seletada, milline näeb välja Elu geipaariga: lõbus ja vahva ja täitsa tavaline. Õhtuti tehakse musi ja minnakse magama, keegi ei jookse särki seljast rebides ja "kes ees see mees" kilgates voodi poole. Uudiseid vaadatakse ja superkokašõusid, talendisaateid ka. Kui inimestel on eriarvamused, siis vaieldakse need selgeks ja kui ühtivarvamused, siis öeldakse teineteisele ilusaid asju. Esimesel juhul kiljusime me üksteisele, et "Dads are fighting again" ja teisel juhul ütlesime lihtsalt "Awwwwww". Ehk siis - kaks inimest, kes teineteist armastavad, elavad ühist Elu. Lihtne ja armas ja loogiline ju?

tõeline rõõm ja päris jõulutoidud teisel pool maakera

Lisan kaks videot ühe afroameerika piigamaia humoristi isiklikust nägemusest antud teemast, võtke vaevaks lasta end naerutada.

Wanda Sykes geiabielust:

Ja kapist väljatulekust:

Suurimad ühiskonna alustalasid raputavad iseärasused, mida ma täheldasin - issid tarbivad veidralt palju majoneesi ja mojito jaoks purustatakse laimi suure puidust tõivetiga. Õudne ju, onju. 

Majoneesimaiad issid

Meie igatahes oleme isadele igavesti tänulikud, et meile koduuksed ja südamed avati, perre vastu võeti ning et meid kogu selle pikaaja vältel välja kannatati! :) Nii pikalt tahtsingi antud teemal kirjutada, arvatavasti sain kõik öeldud. Ahjaaa, üks asi veel - Erki Nool, jäta peded rahule!
Nüüd sain kõik öeldud.

Aitäh!

uue mitsu jahil

Sattusime omadega uuele saarele- Uus-Meremaale. Kuna saare ilupärlirikkus on teada-tuntud, oli meie esimeseks eesmärgiks autoost, et kõigest, mis kaunis, osa saada. Selleks võtsime sama murega kalli kaaskodumaalasest sõbra Vilma ja kohaliku sõidukientusiasti Mark´i kaasa ning läksime kohalikule autooksjonile, kus olevat kõige laiem neljarattaliste valik. Käisime kolm korda, kuna esiti ei saanud me arugi, et oksjon peal on, kui juba juba müüdud olid. Vaadake ja saage osa kohalikust ärikeeleruumist:

Kuna Austraalias saime oma Mitsuga väga hästi läbi, siis sihtisime miskit samalaadset. Saime uue Mitsu ja pole siiani pettunud. Eriti vaimustav oli umbes 4 kuud pärast ostu jõuda selgusele, et "4WD" kleepsud ei olegi nali ja meie auto tõesti ka vägaväga järsust mägiteekesest üles suudab ronida :)

Aitäh!