Muidugi oleksin pidanud ma seda juba eile taipama, kui päkapikud liivast minu maikasse ja uikaritesse riietasid:
tsäuka, suvi!
20100518
KÄES!
Täna hommikul unise peaga rongile tuiaktõtates ei osanud ma arvatagi, et metsaalune on täis suve - kuskilt on välja imbunud mustikapuhmastele omane magusvärske lõhn, kuidagi juhtub nii, et puude varjust päikeselaiku sattudes tabab Sind lõõsk, mis paneb selja mõnust judisema - kell 7 hommikul. Lõhnu on teisigi. Ja helid on teisenenud - linnukoor on minetanud oma kevadise uudsuse ning saavutanud teatava suvise enesekindluse, kui nii võib väita. Neil pisikestel sulekandjatel tuli täna kaanon suurepäraselt välja.
Muidugi oleksin pidanud ma seda juba eile taipama, kui päkapikud liivast minu maikasse ja uikaritesse riietasid:
tsäuka, suvi!
Muidugi oleksin pidanud ma seda juba eile taipama, kui päkapikud liivast minu maikasse ja uikaritesse riietasid:
tsäuka, suvi!
20100517
20100512
ood inimkehale
Complexions - esmaspäevane tantsuetendus, mida näidati Nokias, oli miskit, mida pikisilmi sai oodatud juba 2 kuud vist.
Esiti ootasin seda pikisilmi juba seetõttu, et näha, kui kauge piirini on võimalik inimkeha timmida, teisalt tahtsin kogeda head tantsu. Sain aga natuke paremat kui parimat.
Ja mis siis toimus seal laval? Kolm vaatust, mis olid kõik erinevad - esimene vaatus oli kaunis, kuid arvatavasti tänu Bachi muusikale või keskendumistnõudva elemendi- ja detailirohkuse tõttu uinutav. Mis perspektiivis oli minu arvates ka vajalik, kuna järgneva kahe vaatuse jooksul ei tulnud kurihalliluskirgas argimaailm, mis teiselpool saaliuksi oma toreduses laiub, kordagi meelde. Tantsijad - täielik retsept, milleks on inimene suuteline! Võib täiesti ausalt öelda, et oligi näha, kuidas muskel mängleb päevitunud naha all. Rõdult. Ilma binoklita. Minu silmadega. Kui nad tõsteid tegid, siis sellist hetkelist hoovõtuks kükkiminekut meenutavat nõksatust ei tehtud - lihtsalt võeti moor ja tõsteti pea kohale. keerutati natuke, siis seljale ja siis juba ta lendleski õhus. Puhtalt ja graatsiliselt. Koreograafia oli ahhetamapanevalt kaunis - see sujuv voolamine, liigutuste ja liikujatevahel valitsev harmoonia - ma esimest korda kogesin midagi, millele võib kinnitada sildi "esteetiline nauding". Suur mees küll ja pisikesed silmad, aga praht lendas ikkagi silma. /ma polnud ainus kes nuttis :)
Kolmas vaatus kandus meist läbi rokkkontserti emotsioonilaineil - saatjaks U2 ja selle taustal meie huiked ja karjed. JAAAAA! See oli nii võimas, et lõpus valdas mind soov mitte seista ja aplodeerida, vaid seista ja kummardada!
paar stiilinäidet jajajajaaaa
ps. Kas keegi mind 16.05-ks usasse ei taha saata? neil on siis katsed.
anyone?
pps. selle spagaadist ilma käteta ülestuleku õpin ma selgeks. kõigepealt teen endale spagaadi selgeks. ja siis ülestuleku ka. jeei.
20100509
20100504
laiuhaigus
Kui mulle esmalt mainiti, et laiult võib haiguse saada, siis ma uskusin seda, ent ei saanud päris hästi aru, mida silmas peeti. Tundus võimalik, loogiline. Kui me laupäeval pooleseitsmese praamiga Heltermaale seiklesime ja siis Salinõmmelt kaatrisse astusime, ei osanud ma veel endiselt seda haigust karta.
Käisime talgutamas - Väinameres asub kõvasti laide, millel vohavad puisniidud ja loksuvad kadakamered. Ja nende peal ja vahel on kõvasti linde, kelle rahu tegelikult ei tohi häirimas käia isegi kohalik maaomanik. Meie suund oli Saarnaki laid - ca 8 km kaugusel kaldast. Eesmärk oli korrastada sealset talukompleksi.
Talgute mõttest saab igaüks, kes oskab aksendita "Sa oled armas" öelda, ilma selgituseta aru, seega sellest ei hakka jahuma, pilt räägib paremini:
Meid oli mõnus grupp - 15-20 inimest. Sai tuldud, sai tööd tehtud, sai lõunat söödud, sai kitsas nõgise paalklaega taluköögis kitarre saatel mõnusasti lauldud. Sai kadakas ja pilliroos niimoodi ekselda ja seigelda, et ohohohhhoooo!
Huvitaval kombel ei suuda ka treenitud melomaani kõrv kesk ülevat loodusimet teha vahet meeleolukalt hõikleval naistekambal ja huikleval luigeparvel.. saigi huvitavam ring! Sai õlg õla kõrval vaikides lävepakul istuda ja pilguga merd künda. Sai ülejäänud tagasi Hiiumaale saata. Jip - me saime loa jääda laiule. Ööseks. JA see on nagu whoaa ja jeee ja lasso ja saluut!
Künkaotsas välikäimla ristseliti lahti uksest miljonivaadet nautides istuda ja täiest kõrist laulda? Jaaa!
Ööpimeduses leilist läbi vihmavalingu mäslevasse maikuumerre joosta? JAAAAA!
Kadakavihelda oma turjanahk marliks? CHECK!
Hommikul oli laiule tulnud ka päike - suur, soe ja hea!
Seda, kuidas laiul olles muu maailm kaugusse vajub ning aeg piirid ning määratluse kaotab, oskan ma kirjeldada ainult oma lemmiktegevusega - me läksime aegruumis kaotsi. Ja see on minu puhul parim viis, et iseendasse koju jõuda.
Tagasi saarele ja sealt mandrile - selline tunne, nagu oleksin olnud 2 nädalat metsas. Hea ja rammestunud olek on nii vaimu kui keha üle võimust võtnud. Ja ükskõik, kas vaadata metsa, akna taga langevat lund, rongi akent või raamatukaant, siis ikka on taustal fooni andmas see vaade, mida laiul lävepakult sai vaadatud.
Nagu ma aru saan, siis nakatusid teisedki - isegi Koll Laiu. Hea on haige olla. Laiuhaige. Nii hea, et juba ootan järgmist võimalust osaleda haigusttekitavas puhkuselaadses haigusepuhangus. Jaa!
20100429
heima
korter. otsi ja leia.
sellise ülesande seadis elu mulle sel hetkel, kui nägin, et telefoni ekraanil vilkus H Eesti number. Nojah - tagasi ja natuke varem, aga tagasi. ühesõnaga, ega ma mingi ahv ei taha olla, et ou, üüri mingit urgast jaanipäevani, Või et, ou, ela siis oma empsi juures, mul on kuskil lepingus mingi kuupäev kirjas, powwow.
Hea oli otsida, eriti kiirendas seda see, kui H hellas ja ütles, et nädal veel esivanema eestkostel ning ta plahvatab.
Kuna ma olen viimase 11 aasta jooksul kolinud 10 korda, siis olen ma aru saanud väga tähtsast asjast - korterid tulevad ise Sinu juurde. Ei ole mõtet hullult rabeleda. Ja sadat neliseina vaatamas käia. chill, ja siis ta tulebki.
Otsisime Lüüraga koos, kuna ta elab selle kuu minu juures. Ja see oli jumalast khuul - esimnee, mida vaatasime, oli mingi 65 m2 ront, kus kommunaal oli samapalju, kui üür. Pluss olla maakler perv (mis tegi selle korterirondi eriti ägedaks). Siis käisin vaatamas kortereid, kus oli alles remont pooleli. By pooleli ai miin totally tolmune, siseviimistluseta ja soojusvillarulle täis. Nägime ka sellist korterit, kus omanik meenutas märga kassi. Ja korter oli oma luitunud oleku ja raskemeelse toonivalikuga väga selle peremehe nägu. no ei olnud isegi pisike mjäu. Ma arvan, et seal korteris oleksin ma suletud tumedate kardinate varjus kolm kuud järjest Cohenit ja Sõpruse Puiesteed kuulanud ning ohtralt alkovaba veini joonud ning siis pudelite eest kulunud maani mantli ostnud. hevimetal! ja mul oleks sorus vuntsid ka.
Kunagi esimest korda Ao tänava korterisse sisenedes oli mul selline emotsioon, et "Oh, see on ju väga kodune, jaaa". Teised pinnad on mind teeninud rohkem kas laatsareti või kondikapina, ilma erilise hingesidemeta. Hingeside tekkis mul Kuldnokas hoopis ahjuga, fakk yeah, nupust gaas põlema ja kui kook valmis, teeb "Till!" (või lattelusikad kätte ja lasagnet sööma). Tilliga ahi oligi see, mida ma eeldasin, et uues kohas võiks kohata. Ja et põrand oleks niivõrd korras, et seda vaibaga varjama ei peaks. No ja jalgratas võiks ka korteri tehaseseadetes, mitte lisades olla.
Kui ma esimest korda maakleriga KODU ukse aga seisime, siis ei osanud ma veel uneski oodata, et hetk hiljem, nähes avaneva ukse vahelt punast tellist ning peitsitud ukseraame, jooksen ma maaklerist mööda ja kilkan äratundmisrõõmust nagu kümneaastane tüdruk, kel veidrate kommetega onu külas käis.
Ühesõnaga - täiesti pekkis, kui kodune võib üks pesa olla - südame alla tekkis selline eriline, võimas tunne. Silmi ei pidanuud kinnigi panema, et näha, kuidas ma seal põrandal sõpradega istun. Misiganes. Puidust aknaraamid, kust talvel tuul vihiseb. Ahi, mida saab kütta - talveõhtu ja halu prõksumise saatel tõmbetuules lõgisev ahjuuks - JAAAA! Elutoa (no see põhituba) kaarega aken. Köögis on pliit - gaasiga ja nupuga aga ilma tillita, aga suva, sest seal on ka vana puupliit. PUUPLIIT!
Mööbli sain pööningult, kus seda olid aasta aega tuvid kasutanud, seega - mul on suht vähe mööblit hetkel ja see meeldib mulle. Põrandal magada ma oskan ja kui põrand hakkab häirima, siis panen külje alla teise teki lisaks. OHWOW nagu.
Köögis sain pesumasina tööle - nii hästi, et ta ei taha tööd lõpetada - peseb, nagu ta seks loodud on, ent ei taha kuidagi lõpetada, hoiab vee endale, kuradi joodik selline. Aga tal on all väike pumbaluuk. Ja mina olen endaarvates hullult kaval.
Täna öösel sai mu köögipõrand kohe eriti puhtaks. Aitäh võimaluse eest pakkuda inimestele võimalus olla köögis ja naine, tänapäeval kohtab sellist kooslust ju nii harva honeypliisdontkillmenow :).
Öösel avastasin veel, et seina, mis roosaks värvitud (pink kitchen)sees on auk.Krohvis siis. Ja et köögi põrandal on linoleumis väga khuul ornamentidega muster. JA veel ja veel ja veel ja veel. Võib palju õppida ja avastada, kui mustikajogurtipannkooke tehes korterit uputada. See on nii kodu!
otsitud? ise ta tuli. leitud? jaaa! Tillita, aga seda huvitavam, dushi all on lamp ja akna all laternapost ja plekist katuseeend, millel vihm trummi lüües laulmas käib.
kui kuldnokapuuris sain elada 11 kuud ilma kahvliteta (das experiment - erfolg!!), siis kaua ma kodus internetita vastu pean, näitab aeg.
Ég er heima, jaa!
wii.
sellise ülesande seadis elu mulle sel hetkel, kui nägin, et telefoni ekraanil vilkus H Eesti number. Nojah - tagasi ja natuke varem, aga tagasi. ühesõnaga, ega ma mingi ahv ei taha olla, et ou, üüri mingit urgast jaanipäevani, Või et, ou, ela siis oma empsi juures, mul on kuskil lepingus mingi kuupäev kirjas, powwow.
Hea oli otsida, eriti kiirendas seda see, kui H hellas ja ütles, et nädal veel esivanema eestkostel ning ta plahvatab.
Kuna ma olen viimase 11 aasta jooksul kolinud 10 korda, siis olen ma aru saanud väga tähtsast asjast - korterid tulevad ise Sinu juurde. Ei ole mõtet hullult rabeleda. Ja sadat neliseina vaatamas käia. chill, ja siis ta tulebki.
Otsisime Lüüraga koos, kuna ta elab selle kuu minu juures. Ja see oli jumalast khuul - esimnee, mida vaatasime, oli mingi 65 m2 ront, kus kommunaal oli samapalju, kui üür. Pluss olla maakler perv (mis tegi selle korterirondi eriti ägedaks). Siis käisin vaatamas kortereid, kus oli alles remont pooleli. By pooleli ai miin totally tolmune, siseviimistluseta ja soojusvillarulle täis. Nägime ka sellist korterit, kus omanik meenutas märga kassi. Ja korter oli oma luitunud oleku ja raskemeelse toonivalikuga väga selle peremehe nägu. no ei olnud isegi pisike mjäu. Ma arvan, et seal korteris oleksin ma suletud tumedate kardinate varjus kolm kuud järjest Cohenit ja Sõpruse Puiesteed kuulanud ning ohtralt alkovaba veini joonud ning siis pudelite eest kulunud maani mantli ostnud. hevimetal! ja mul oleks sorus vuntsid ka.
Kunagi esimest korda Ao tänava korterisse sisenedes oli mul selline emotsioon, et "Oh, see on ju väga kodune, jaaa". Teised pinnad on mind teeninud rohkem kas laatsareti või kondikapina, ilma erilise hingesidemeta. Hingeside tekkis mul Kuldnokas hoopis ahjuga, fakk yeah, nupust gaas põlema ja kui kook valmis, teeb "Till!" (või lattelusikad kätte ja lasagnet sööma). Tilliga ahi oligi see, mida ma eeldasin, et uues kohas võiks kohata. Ja et põrand oleks niivõrd korras, et seda vaibaga varjama ei peaks. No ja jalgratas võiks ka korteri tehaseseadetes, mitte lisades olla.
Kui ma esimest korda maakleriga KODU ukse aga seisime, siis ei osanud ma veel uneski oodata, et hetk hiljem, nähes avaneva ukse vahelt punast tellist ning peitsitud ukseraame, jooksen ma maaklerist mööda ja kilkan äratundmisrõõmust nagu kümneaastane tüdruk, kel veidrate kommetega onu külas käis.
Ühesõnaga - täiesti pekkis, kui kodune võib üks pesa olla - südame alla tekkis selline eriline, võimas tunne. Silmi ei pidanuud kinnigi panema, et näha, kuidas ma seal põrandal sõpradega istun. Misiganes. Puidust aknaraamid, kust talvel tuul vihiseb. Ahi, mida saab kütta - talveõhtu ja halu prõksumise saatel tõmbetuules lõgisev ahjuuks - JAAAA! Elutoa (no see põhituba) kaarega aken. Köögis on pliit - gaasiga ja nupuga aga ilma tillita, aga suva, sest seal on ka vana puupliit. PUUPLIIT!
Mööbli sain pööningult, kus seda olid aasta aega tuvid kasutanud, seega - mul on suht vähe mööblit hetkel ja see meeldib mulle. Põrandal magada ma oskan ja kui põrand hakkab häirima, siis panen külje alla teise teki lisaks. OHWOW nagu.
Köögis sain pesumasina tööle - nii hästi, et ta ei taha tööd lõpetada - peseb, nagu ta seks loodud on, ent ei taha kuidagi lõpetada, hoiab vee endale, kuradi joodik selline. Aga tal on all väike pumbaluuk. Ja mina olen endaarvates hullult kaval.
Täna öösel sai mu köögipõrand kohe eriti puhtaks. Aitäh võimaluse eest pakkuda inimestele võimalus olla köögis ja naine, tänapäeval kohtab sellist kooslust ju nii harva honeypliisdontkillmenow :).
Öösel avastasin veel, et seina, mis roosaks värvitud (pink kitchen)sees on auk.Krohvis siis. Ja et köögi põrandal on linoleumis väga khuul ornamentidega muster. JA veel ja veel ja veel ja veel. Võib palju õppida ja avastada, kui mustikajogurtipannkooke tehes korterit uputada. See on nii kodu!
otsitud? ise ta tuli. leitud? jaaa! Tillita, aga seda huvitavam, dushi all on lamp ja akna all laternapost ja plekist katuseeend, millel vihm trummi lüües laulmas käib.
kui kuldnokapuuris sain elada 11 kuud ilma kahvliteta (das experiment - erfolg!!), siis kaua ma kodus internetita vastu pean, näitab aeg.
Ég er heima, jaa!
wii.
20100419
pühapäevapäikesejänku põues põksudes
Selline hea ja pingevaba. Mõnus. Paned pea padjale või õlale või sülle ja oled, silmad vidukil. Sees kasvab vaikselt mühisedes mõnus rahu- ja heaolutunne, mis üheltpoolt paneb rammestunult naeratama ja teisalt on kuskilt kummitamas teadmine, et nii ongi - kõik on hästi. Elu, kodu, hommikuse teki, kallistuse, võimaiteagi, mis soojus. Turvalise soojuse tunne. Jeei! :D Sellised märksõnad, nagu rutt, kohustus, mure, plaanid vms - nad ei ole kauged, vaid muutuvad sellistel hetkedel olematuteks, ja see on hea.
Mulle meeldivad pühapäevad - nii reedeõhtused kui laupäevahommikused kui ka ... kuna time is eternal, siis on pühapäevaks aega when ever, where ever ja ka ever ever, forever. fullkomnun! :D
Ja tundub, et mõni mees on samal arvamusel, seega - mulleSulletallemeileteileneile, kõigile, head pühapäeva!
Mulle meeldivad pühapäevad - nii reedeõhtused kui laupäevahommikused kui ka ... kuna time is eternal, siis on pühapäevaks aega when ever, where ever ja ka ever ever, forever. fullkomnun! :D
Ja tundub, et mõni mees on samal arvamusel, seega - mulleSulletallemeileteileneile, kõigile, head pühapäeva!
Subscribe to:
Posts (Atom)