mul on hullult hea meel, et kunagi ammu poolteist a tagasi noorsootööd sattusin nuusutama. nüüd on tõesti khuul kuulda, kuidas tüüp, kellega koos oled füüsika algtõdesid higistanud või klassikursuse kordamise eeliseid kellu kiigutamisele arutanud, lõpetab ikkagi kooli. või et saad kõne, et ou, tule ja aita pliis mind selle filmiga - kunagi, kui ma ilus ja noor olin, sai jah üks projekt ju tehtud, aga ma ju siis ise õppisin vist kõige rohkem?
S sai sellest Seemnete projektist pisiku külge ja käib nüüd ise filmiklubis. Poole aastaga on suutnud ta selgeks õppida eesti keele - 92p sajast, pole paha, eksole? 3a veel ja siis tahab ta BFMKsse minna. tegelt sihib ta baftasse. pole paha ju? ahjaa, ja nii siis pidin täna ka natuke sony vegases mingeid asju talle näitama. läksin kohale ja sain teada, et nii nagu eelmisel korralgi, oli keskuse kaamera ühes vajalike klippidega kapis luku taga, ent usin noorsugu oli juba juhatajalt kaubelnud mulle dabroo lõhkuda/õhkida kapiuks/lukk.
kangutasin ust, et näha, kus mis riiv asub. ust eest ei tihanud tõmmata, macgyver ei andestaks sellist asja - way too easy´n´messy. nägin šokolaade, joonlaual oli selleni küündimiseks justtäpselt niipalju pikkust, kui tarvis :D.
kirjaklambrist ja kääridest oli abi, lukk sai lahti muugitud.
klipid tõmmatud.
kirjaklambrist ja kääridest oli abi, lukk sai kinni muugitud.
šokolaad preemiaks, mi sou thänkful.
et siis.. noorsootöö murdvarga lisaerialaga?
20100621
20100620
raisakotkad

sügisel kirjutasin, kuidas hing hingehärduse piiril resoneerus, kui need, kes kunagi ammu-ammu-kuus-ringi-ümber-päikese-miljon-naerupahvakut-kulmukortsutust-häälekõrgendust-pisikest-saladust-ülisuurt-avastust-tagasi koos minuga oma esimesed koolisammud astusid, saali klassitäie pisikesi imesid talutasid. pisikesed imed on idanenud ja aastaga mu hinges pannud elama usu päkapikkudesse ja igapäev-on-sünnipäev-elutunnetusse. aga need, kes olid talutajarollis -
viimane pool aastat oli eriti hull, kui klassis vaatavad Sulle õpilaste asemel vastu sõbrad. või noh, inimesed, kes loevad Sind õhust ning saavad aru - kuidagi teistmoodi, tajutavalt. ja Sina vaatad, et appike, neid ma kohtan varsti hullumaja sööklas tatrapudru järjekorras. või levikas. või oi jummel, nad on tõesti mulle nii palju kinkinud ja vist on neile ka miskit külge jäänud.
ehk siis on kuue aastaga mu tibudest raisakotkad/viud/pistrikud/pteraanodonid sirgunud ja nad on valmis lendu tõusma. niuksjee, kõrget lendu!!
selliste mõtete ajel said neile aktusel ka nö viimased sõnad peale loetud. hingest.
:
eluelajad inimesed.
erilised, väikese ja hästi hea kiiksuga inimesed.
enam pole pliiats pinges
pea on norus, kurbus hinges
mõistad eluraskust nüüd,
mil kõrvust kadund kolme kella hüüd.
alguses lasteaiast tulid
kooli pisikesed sulid
topeltkristiinad
käed puhtad ja mõtted priimad
ja keegi tahmas moega toomas
mõni poistest ikka veel pissil või joomas
targaks saada - kordasite üht
jalad laua all ja sirge oli rüht
esimene veerand tehti nalja
joodi
mitte starterit, vaid kalja
söödi
tegelikult ka - hei, pooled teist- koolis söödi!
ning siis saabus selgus
hingest kadus helgus
ruttu
kool sai aru, kellega tegu
mõnel tempo -tigu
kõigi stiil -maru
okou
talvel esimest korda mõnel koju ununes vihik
ja päevik
ja pinal
ja dress
prillid ninal
tuli koolistress
rätik-töövihik-mataraamat-lotaposter-jalanõud
oi kool ja oi reeglid, see oli teile õud!
esimene õpetaja
ja klassi tuli uus
tüdruk ja
said uue õpetaja
aasta hiljem poiss
veel üks aasta, veel üks poiss
jälle uus õpetaja
aga need vanad ka ära ei lähe
ja merike ja hans ja näe, direktor,
kelle sahtlis on mu nuga, pall ja traktor?
võttis aega, aga kas ka asja sai -
mitu pisarat valasid, mitu naeru naersid?
mitut õlga tõukasid,
mitut laulu õppisid, mitut kuuske ehtisid,
mitut filmi ja etendust vaatasid?
mitu tanki või hobust või võilille on su vihikulehel?
mitu korda tegid testi? mitu korda mängisid kodu või
tundsid sigadust oma kerel?
mitu? ah?
mitu korda ma pean Sulle ütlema, et pane sall kaela?
mitu korda ma pean Sulle ütlema, et korrigeeri oma rühti?
mitu korda ma pean Sulle ütlema, et kodu kasvatab, mina õpetan?
et "normaalne" ja "ei viitsi" pole eestikeelsed väljendid?
et lasteaed on seal pool?
et korjake oma asjad kokku, päev on läbi, minge minema, ma tahan koju?
et koolis ei tohi õudusjutte rääkida?
et kallistage ja ...noh,.. pärast kooli? iuuuuuu?!
et ppr on õppimiseks?
et lähme Sulle metsa külla?
et õpetajaga maadeldakse vahetunnis?
et Sul on õigus?
et Sa ise oled enda parim sõber ja suurim vaenlane?
et kõik, mis Sa teed, teed Sa iseendale?
et Su kodukant on maailma ilusaim?
mitu korda ma pean Teile ütlema, et mul on teiega tore?
mitu korda ma pean Teile ütlema, et teie õpetamine on au?
mitu korda ma pean Teile ütlema, et olete erilised?
mitu korda ma pean ütlema aitäh nende kõikide ilusate hetkede eest?
mitu korda? ah?
vist sai küll asja.
hetk mida oodatud sai
aastat pikka kuut
teha koolipingile viimane pai
tiksuma ringi hakkab peagi uut.
:
"minu esimesed" sai väga konkreetse tähenduse.
aitäh!
20100527
tütarlapsest sirgub naine ...

Metsas käisid?
-Jah
Maja nägid?
-Jah
Tuppa läksid?
-Jah
Kella nägid?
-Jah
Palju kell oli?
(poisid kõrvalt -ei, ei, ei ,ütle , et rikkis oli!)
- kuus
Heheheeeeee, Sul on kuus tüdrukut!
-ahsoo, no sel juhul - kaksteist.
Heheeeeeee, Sul on kaksteist tüdrukut!
-tegelikult oli kell üks!
Sul on üks naine!
...siis, kui teda on järel üks?
20100526
Kes ee-lab sii-nu ee-lu?

Lugu sellest, kuidas action always beats inaction, mille Moses rääkis loengus, kus käisin.
Mees oli täis usku oma õpetajasse. Guru ütles talle, kui oli aeg hakata oma teed sammuma - ära muretse, ma olen Sul alati abiks. Ma aitan Sind.
Oma teel jõudis mees külla, mille elanikud talle läbisegi ja ummisjalu, hirmunult karjudes vastu tormasid.
Mis toimub?
Mööduvatelt inimestelt kuulis ta, et külla tungisid märatsevad elevandid, kes kõik endal ettejääva jalge alla trambivad.
Mees seisis keset teed ja ootas - tema guru kaitseb teda.
Tema juurde jooksis üks mees, kes kutsus teda kaasa ning hoiatas - mis Sa seisad siin, tule kaasa, seal on elevandid, nad märatsevad ning nad on siiapoole teel! Kui Sa kohe ei liigu, saad viga.
Mees ei liikunud paigast - guru oli lubanud teda kaitsta.
Natukese aja pärast jooksis ta juurde meeleheitel naine, kes meeleheitlikult kordas eelpoolöeldut, hoiatades niimoodi ohu eest. Mees ei liikunud - guru lubas kaitsta.
Tulid elevandid ja tallusid mehe vaeseomaks. Täiega!
Kui mees haiglas lõpuks silmad suutis avada, nägi ta oma gurut.
Guru, vaata mind! Sa lubasid mind kaitsta, kuhu Sa jäid?
Lubasin küll, jah. Ma saatsin ju kaks inimest Sind ohust hoiatama.
20100525
ring of fire
Kunagi ütles Eisenschmidt loengus meile, et karjäärielu käigu mööda 5-aastast spiraali - oled, teed, annad endast parima, võtad kõik, mis võtta on, ja siis, rahu saavutanuna, liigud edasi - uute väljakutsete, uute võimaluste poole. Ta ütles seda vist teiste sõnadega ja lühemalt, aga kindlasti sain mina sest loost niimoodi aru.
Kloogal saab mul kohe ring täis - need samad nüüdseks nii eriliselt hingelähedaseks saanud miniinimhullud, kes kunagi, kui ma noore, ilusa, energilise ja positiivsusest pakatavana pedagoogitee alguses lõkendasin, mulle klassi astusid ja naeratades lilled ulatasid (heheee, you didn´t have a clue, what´s waiting for you, did you? :D:D)on nüüd järsku suureks saanud. Nii suureks, et sügisel aulasse astudes tõid nad mulle koos sellesügisese päkapikusaagiga hinge tõdemuse, et 9 kuud veel, ja minu ring siin on ka täis - oleks igati loogiline ju koos nendega nelja tuule poole lennata - ennem, kui luustud ja kivistud ning enesele märkamatult ninast ja kõrvadest hiliskeskealisele mehele viitavad karvafontäänid oled teinud.
Uut töökohta pole ma otsinud, ja see, kuhu mind on usinasti kutsutud - küll õpetajaks ja nüüd, pärast Su minekut, jätkama seda, mis pooleli, mis õhku rippuma jäi - pole ei esimesel ega ka teisel puhul motiveeriv. Suur klass ja betoon all around vs kanda taaka, kui astuda rada, mida alustanud keegi teine, Sinust suurem ja parem, keegi Sulle kallis. Selleks peab tugevam olema ja seda trenni ma alles pean külastama.
Uut töökohta olen ma unes näinud - kaks korda - aga ärgates tean ainult läbi udu, et tal on roostepruunikas plekkkatus ja vanad kiviseinad ning nii hea tunne, et seal kohe tahad olla. Küll ta mu kätte saab, ja kui saab, eks ma siis ole redis.
Aga meil on uued tuuled vallas ringi tallamas. Ja kes kuhu ja kui kauaks - eks seda näitab aeg, ja see aeg on hilisemalt märts, mil teatavasti kõik (väikekoolid) ühel või teisel viisil ohkavad.
Mina olen siin veel ühe aasta. Praeguse seisuga. Vaatan puid ja taevast, settun iseenesesse ja kasvan nooremaks. Luustun ja ninakõrvakarvafontäniseerun?
Nooot!
Kloogal saab mul kohe ring täis - need samad nüüdseks nii eriliselt hingelähedaseks saanud miniinimhullud, kes kunagi, kui ma noore, ilusa, energilise ja positiivsusest pakatavana pedagoogitee alguses lõkendasin, mulle klassi astusid ja naeratades lilled ulatasid (heheee, you didn´t have a clue, what´s waiting for you, did you? :D:D)on nüüd järsku suureks saanud. Nii suureks, et sügisel aulasse astudes tõid nad mulle koos sellesügisese päkapikusaagiga hinge tõdemuse, et 9 kuud veel, ja minu ring siin on ka täis - oleks igati loogiline ju koos nendega nelja tuule poole lennata - ennem, kui luustud ja kivistud ning enesele märkamatult ninast ja kõrvadest hiliskeskealisele mehele viitavad karvafontäänid oled teinud.
Uut töökohta pole ma otsinud, ja see, kuhu mind on usinasti kutsutud - küll õpetajaks ja nüüd, pärast Su minekut, jätkama seda, mis pooleli, mis õhku rippuma jäi - pole ei esimesel ega ka teisel puhul motiveeriv. Suur klass ja betoon all around vs kanda taaka, kui astuda rada, mida alustanud keegi teine, Sinust suurem ja parem, keegi Sulle kallis. Selleks peab tugevam olema ja seda trenni ma alles pean külastama.
Uut töökohta olen ma unes näinud - kaks korda - aga ärgates tean ainult läbi udu, et tal on roostepruunikas plekkkatus ja vanad kiviseinad ning nii hea tunne, et seal kohe tahad olla. Küll ta mu kätte saab, ja kui saab, eks ma siis ole redis.
Aga meil on uued tuuled vallas ringi tallamas. Ja kes kuhu ja kui kauaks - eks seda näitab aeg, ja see aeg on hilisemalt märts, mil teatavasti kõik (väikekoolid) ühel või teisel viisil ohkavad.
Mina olen siin veel ühe aasta. Praeguse seisuga. Vaatan puid ja taevast, settun iseenesesse ja kasvan nooremaks. Luustun ja ninakõrvakarvafontäniseerun?
Nooot!
20100521
idioot. loll.
napakas. idu. õpi aega planeerima. arene. tohman. kenjaalne k ja i-ga. logistiline müsteerium.
umbes sedasi ennast takkaturgutades kõndisin ma kodu ning teadmise, et kõigel on põhjus, poole.
kui võtta plaani teha kahte erinevat toitu, siis mul on vaja lisaks köögile kahte asja - tooraineid ning aega - ja toiduvalmistamise juures meeldib mulle väga, kui seda saab kiirustamata teha.
mul oli kaks tundi aega.
ja plaan oli teha seda lahtist ja soolast pirukat.
muidugi läksin ma keskturu suunal. põikasin läbi stockmannist, et osta rabarberit - mida seal ei olnud, seega jätsin ostmata ka kõik muu vajaliku. miks ma ülekäigurajal otsustasin, et ka midagi magusat on vaja teha, ma ei mäleta. turult sain enamuse asju. Kuna kanafileed ei saanud osta, siis jätsin ka munad ostmata - kodus oli karp, aga mitu seal sees on, seda ei mäletanud ja ega ju aru pole niivõrd palju antud, et heidaks enne väljumist pilgu peale. läksin kanafileed ja mune ostma grossi poodi keska kõrval. tulin sealt välja küpsetuspaberi ja kanafileega. tean, et minu teel on herne pood. mune polnud seal ka. otsustasin, et siis võiks ikka terve ringi juba teha.
siis sain aru, et mul on ju praktiliselt üle tee säästukas. oh seda õnnetunnet. aega oli 1 tund.
edasiliikudes avastasin praktikliselt nurga pealt maheökotervislikukauba poe. jeeeeei. ostsin vabade ja õnnelike, rammusat maaõhku läbi nokaaugu vilistavate kanade mune. läksin koju õnnelikuna - mul on kodu juures mahepood!
kodus oli karbis 4 muna.
ja rabarberikook oli täitsa talutav, ajas L ema nutma ja puha. ning peolt tulles on täitsa nitschevoo teha matkale midagi soolast kaasa - eriti, kui sul kõik vajalik on olemas - kanast munani.
umbes sedasi ennast takkaturgutades kõndisin ma kodu ning teadmise, et kõigel on põhjus, poole.
kui võtta plaani teha kahte erinevat toitu, siis mul on vaja lisaks köögile kahte asja - tooraineid ning aega - ja toiduvalmistamise juures meeldib mulle väga, kui seda saab kiirustamata teha.
mul oli kaks tundi aega.
ja plaan oli teha seda lahtist ja soolast pirukat.
muidugi läksin ma keskturu suunal. põikasin läbi stockmannist, et osta rabarberit - mida seal ei olnud, seega jätsin ostmata ka kõik muu vajaliku. miks ma ülekäigurajal otsustasin, et ka midagi magusat on vaja teha, ma ei mäleta. turult sain enamuse asju. Kuna kanafileed ei saanud osta, siis jätsin ka munad ostmata - kodus oli karp, aga mitu seal sees on, seda ei mäletanud ja ega ju aru pole niivõrd palju antud, et heidaks enne väljumist pilgu peale. läksin kanafileed ja mune ostma grossi poodi keska kõrval. tulin sealt välja küpsetuspaberi ja kanafileega. tean, et minu teel on herne pood. mune polnud seal ka. otsustasin, et siis võiks ikka terve ringi juba teha.
siis sain aru, et mul on ju praktiliselt üle tee säästukas. oh seda õnnetunnet. aega oli 1 tund.
edasiliikudes avastasin praktikliselt nurga pealt maheökotervislikukauba poe. jeeeeei. ostsin vabade ja õnnelike, rammusat maaõhku läbi nokaaugu vilistavate kanade mune. läksin koju õnnelikuna - mul on kodu juures mahepood!
kodus oli karbis 4 muna.
ja rabarberikook oli täitsa talutav, ajas L ema nutma ja puha. ning peolt tulles on täitsa nitschevoo teha matkale midagi soolast kaasa - eriti, kui sul kõik vajalik on olemas - kanast munani.
Subscribe to:
Posts (Atom)
