mussoonvihmad ja vihmametsad

Maateaduses õppisime kunagi mussooni kohta. Aga rohkem ma ei teadnud sellest arvata, kui et midagi ilusat  vist peab see olema, miks muidu aasias tüdrukutele Monsoon nimeks pannakse (multikast nägin). VIhmametsade kohta saime teada, et hästi niiske on, aga millegipärast kipuvad kõik seda märga ronti kibedasti raiuma. Nüüd siis olime keset mussooni ja peab ütlema, et väga, väga ilus on! Pilved on niisamagi ilusad, aga see ajaline korrapära, mida nad üles kerkides järgisid (kell  1- vihm, kell 2 - selge) ja see tühipaljas fakt, et nad nii suurte ja võimsatena mõjusid, tegid mussooni mu lemmikuks. Ja veel põnevamaks läks Langkawil, kus me nägime, kuidas reaalselt metsast vihm pilvesse läks! See ei olnud udu, mis end igale poole laotab, vaid reaalsed pilveribad, mis latvadest ülespoole kerkides end suurteks rünkpilvemürakateks kokku kerisid. VAU, ütlen ma, vau! Vaadake ise, kui äge me loodus on:

Vau! Ja aitäh!

praamile!

Pärast ööd bussis olime Hat Yai linnas (Tai) ja tundsime suurt elevust - kõik tundusid suhteliselt võõrkeelevabad olevat :) Selgitasime, et soovime minna Langkawi saarele (Malaisia), selleks aga oli tarvis saada mikrobussile, milleks soovitati meil minna linna teistesse otsadesse (erinevatesse - mida rohkem suunda küsid, seda rohkem suundi saad :)). Ai, kuidas ma selliseid hetki naudin! Viimaks saime jutule ühe khuuli tüübiga, kes oli oma reisipoekest pidaval õel/naisel külas - ise ta töötab kuskil rahvuspargis, mis asub Malaisias, giidina, ja kui me kunagi uuesti kohtume, viitan ma praegusele postitusele, et "näete, ma ju ütlesin" :) 

Niisiis, rääksime talle, et Langkawi saarele tahame minna - vaatamata sellele, et too tänu taifuunidele suletud on. Ja tema vaatas meid ja naeris, sest mis taifuunid ja mismõttes saab Malaisia suurima turismikoha kinni panna? (Kuradi Tai reisiagendid ma ütlen, ma ootasin küll, et saan vastu pükse ("Paari päevaga läheb torm üle, saate meie hotellis niikaua oodata"), aga see oli ikka hästi luisatud! Retsept!). Nii vahetaski raha omanikke ja meid saadeti khuuli tüübi arvatavasti noorema venna järel 15 m edasi järgmisesse reisipoekesse, kus saime oodata u pool tundi, siis läksime ühe mehe järel 20 m üle tee tagasi bussijaama (kuhu postituse alguses saabusime), istusime pool tundi pingil ja vaatasime, kuidas järgmine mees - seekord istuv, mitte meie ees kõndiv - ootas meest, kes ütles, nüüd tuleb meie mikrobuss. Silmanurgast nägime, kuidas eelnevalt makstud rahapakist iga meid saatnud mees sai veidikese endale. Ei tea, mitut peret me oma alla sajameetrise jalutuskäiguga toetasime? :) Mikrobuss tuligi ja oli suisa luksuslik, aga ... ilma pagasiruumita ja kuna kõik kohad olid välja müüdud, sõitsime, ninad vastu seljakotte surutud, poolteist tundi Satuni-nimelisse sadamalinna, kus ootasime umbes tund aega, et keegi aru saaks, kust me oma praamipileti saime ja et me oma passid tagasi saaksime. 

Ja siis, vahetult enne praamile saamist, nägime me seda - kõigi hoiatussiltide ema, vanaema ja täditütart ühes! Tegelt ka, kõik meediaajaloo uudiskünnist ületanud kummuliläinud praamid tulid silmeette! Vau!

mustrimaagia

Nende eelmistes postitustes mainitud püha-ja kuningakodade suursugususe ja sära kõrvalt torkas veelgi rohkem silma pidev kordus. Põhimõtteliselt jääb mulje, nagu oleks kõik need ehitised tehtud teknovendade poolt, kes mingi ägeda biidi genereerivad ja siis loop´ima kukuvad. Lõpptulemus on ka väga tekno, põhimõtteliselt võib mõnel järgneval pildil piisava soovi korral näha midagi, mis sarnaneb visuaalsele ekvalaiserile.

postpostpost

kotkaslõvikotkaslõvikotkaslõvi

furbyfurbyfurby

buddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddha

torninurktorninurktorninurk

torntorntornkujukujukuju

nurkpostkuppelnurkpostkuppel

saate isegi aru :)

 Pidevas korduva mustri maagias elamine jätab jälje. Selles veendusime templite vahetus läheduses kaubalettide vahel tiirutades - kõike oli, ja oli veel, ja oli veel-veel-veel!

pöidpöidpöid

Niisiis. Pidevad kordused, mis ümbritsevad inimesi nende kõige pühamates paikades, kanduvad salaja tavaellu üle - võta üks, tee teine, tee kolmas, ja pane niimoodi edasi, kuniks jaksu jagub!  Kas hakkab kelluke helisema? Made in China, Hiina majandusime? Kus me tossud ja t-särgid valmivad? Miks saab igas maailmanurgas kevadrulle süüa? Miks on niipalju asiaate? Saate aru, geniaalne! :) Kui nüüd kõrvale panna need sileseinsed nelinurksed pühakastid, milledesse meid aastasadu on veetud, siis on lihtne leida meie virilale iibele ja RKP-le põhjuseid, onju?

Ehk siis, kallis Eestimaa, laskem killuke teknot - igasse eluvaldkonda! Siis tuleb Kalev ka koju. Hommikuni tantsima.

Aitäh!

Transformers detected!

Pilet minu nimele. 15. oktoober, aastal 2555

Meie suurejooneline plaan reisida rongiga läbi Tai muutus bussisõiduks, minibussisõiduks ja praamisõiduks. Miks see kõik niiviisi läks, võib varsti ühe ilusa tüdruku blogist lugeda. Kas ma kurvastan? EI! Juba Bangkoki bussijaamas nägime me, et Transformerid ei ole Hollywoodi vaimusünnitis - ja see korvas kuhjaga ärajäänud rongisõidu! Nimelt on Tai ettevõtlikud inimesed selgeks õppinud mingi nipi, kuidas teisi, endast suuremaid, transpordiks ära kasutada  - elevandid tassivad londi otsas palke ja suured metallist kosmosetulnukad veavad ööpimeduse varjus inimesi linnast linna. Whoa! Saage tuttavaks  - Tai Transformerid!

Ööbossid!

Romantikaliin

Wroaam

Rongisõit jäi, jah, ära, aga - näete? Kõigel on põhjus! :)

Aitäh!

Superman sleeps!

lõdvestuskunn pinge ootuspinges

Tai ja maššaaz käivad kuidagi loomulikult kokku. Khao Sanil oli ka kõvasti salonge, millest möödudes onud -tädid "Maaaaaššaaaaaaz" kuuldavale lasid. Päeval vaid paari kliendiga jändamine oli neile puhkus, õhtul täitusid toolid väsinud matkasellidega, kes oma jalgadele-õlgadele uue olemise lasid voolida. Meie lasime selle töö kaladel valmis teha - nad lihtsalt sõid väsimuse ühes surnud naharakkudega ära. 

kaladele juustu

Aga sellest ma postitasin juba video, nii et edasi. Nimelt ei piirdu see soe ja võrratult vahva maailmanurk ainult neile omase etnovärgiga. Oma ettevõtlikkuses on loodud ka restorane! Esimese hooga arvasin, et nii ongi - MacRiis, aga miski ütles, et tegu pole päris reaalse kraamiga. :)

Hommikusöök

MacRiis! 24/7! 

 Kuldkaarekestega toidupulki tahaks küll ju :) Lääne mõjutusi oli muidki, ent parimatest parim pärl pärineb liiklusennetuse valdkonnast. Kenjaalne! Kauplemine ja bränditurustamine on neil ikka rahvakunsti tasemel! :)

                                         

 Aitäh!

Olgu jääv meile päike

Isikukultus on tore. See sisendab kindlust, et keegi, kes nagu Sinagi lihast ja luust tehtud on, kätkeb endas mingit eriomast, suisa ebamaist võimet suunata masse ja protsesse üleüldise hüvangu suunas. Minu isikukultuse-lugu pärineb ajast, kui käisin esimeses klassis ja nii õpik kui õpetaja rääkisid, kui vahva tegelane väike Volodja oli. Naabripoisil oli teistsugune maailmavaade ja nii ta mu jutu peale ütleski, et Lenin on loll ja muidugi lahendasime selle südameasja sealsamas peenarde vahel korraliku löömaga. Peale seda pole ma eriti  isikukultusega kokku puutunud. Või noh, eelmisel aastal oli päris naljakas näha, kuidas erinevaid Vietnami linnamaastikke Onu Ho pildid rikastasid. Aga veel võimsam elamus oli mind ees ootamas Tais. Riigis, mida valitseb kuningas. Riigis, mida pole kunagi ükski võõrvägi vallutanud. Riigis, kus on vist alati kuningas olnud. Ja tundub, et kuningapere ajab reaalselt kuningaasja e proovib inimeste heaks miskit korda saata, mitte ei ole britilik paraadimankikari. Seda, et inimesed oma kuningast väga hoolivad, kuulsin ma juba enne - nad suisa armastavat teda! Kuningas on neile nii püha, et temast halvasti rääkimise eest saab reaalselt ja karmilt karistada. Juba lennujaamas oli pisike altar, mille juures Bhumibol Adulyadej pilt ja lilled ja kohe hakkaski seal kummardamas käinud passikontrollitädi meile rääkima, kui hea kuningas neil on. Pole paha :). Tegu on ainsa kuningaga maailmas, kellel on patent. Vihmapatent! Kui venelastel on oskusteave, kuidas paraadi eel pilvi laiali ajada, et hea ja kuiv marssida oleks, siis Tai kuningas vaatas, et põua ajal on inimestel ikka sittmissitt olla, ja nuputas viisi, kuidas vihma teha. Niisiis ongi tal vihmapatent. Ja vee aeraatori patent olla tal ka - lihtne agregaat, mis vähendab bakterisisaldust ning suurendab hapniku hulka vees. Aga see pole veel kõik! Kuninganna on ka väga au sees. Nimelt sõitis ta kunagi mööda Taimaad ringi ja nägi, kui viletsasti maapiirkondades inimesed elavad. Siis tegi ta ettepaneku, et inimesed - antud kontekstis naised - hakkaks kohalikku riiet ja rõivaid tootma ning turustama. Paar aastat hiljem, kui kõigil juba natuke paremini oli hakanud minema, tuli ta välja siidivenitajaga - nii said inimesed kergema vaevaga rohkem riiet toota ja kõigil hakkas veel paremini minema. Pluss on tal ligi kolmkümmend kõrgharidust ja meeletu kogus autasusid heategevuse ja kultuuri rindeilt. Tegelt ka, ma enam ei tea mida mõelda. Oli siis Lenin ka äkki nii äss vend, kui õpetati, kui nüüd, tänapäeval, mööda maad sellised valitsejad ringi kõnnivad? Ahjaa, Tai kuningas hoiab ka rekordit - kõige kauem troonil olnud valitseja. Soovitan soojalt, uurige järgi, millal ta võimule tuli. Oosum vana! Et seda juttu usuksite, rikastan seda postitust paari kaadriga Bangoki tänavapildist:

tänavanurk

lipupood

lihtsalt mingi tänav

kuningapaarihiigelportreetänavapood

Ma olen kõvasti rikkam :)

Aitäh!

Bangkokis on täitsa bossid templid

Aasias pidavat nii olema, et need, kes on jala, unistavad rattast, ratturid mopeedist ja mopedistid autost. Autojuhid bussist ei unista, nemad unistavad, et hommikul auto alles oleks. Erinevalt kodaraterikkast Vietnamist tundub siinseil lenksuvendadel unistus täitunud olevat - Bangkokis on koguaeg mingid ummikud. Autoummikud. Niipaljukest, kui me bussiaknast ummikus seistes või bussipeatuses ummikut vaadates nägime, oli tegu ikka meeletu linnaga. Selleks, et selle suuruse ja laiusega lähemalt, ent ummikuvabalt tutvuda, oli kaks varianti - kas peadekohal vuhisev monorail-rong või siis jala. Linnarongiga näeb kindlasti rohkem, ent betoonine, hall esmamulje tegi meist jalamehed. Veetsime paar päeva täis templeid ja vaatamisväärsusi, mis oma puhtuse ja värviküllusega ülejäänud linnast (see on esmamulje, eksole) erinesid.

Neil on Angkor Wat´i koopia!

 Tuleb tõdeda, et võttis kohati ikka suu lahti jah. Esiteks, nende tornide-sammaste-kujude hulk, mis püsti on löödud, ei ole tagasihoidlik!  Teiseks see detailirohkus! Praktiliselt kõik on kaetud värvilise kivimosaiigiga või peenelt miskist kivist-savist valmis nikerdatud. Kõige suurema ala võttis enda alla kuninga loss ühes seda ümbritsevate templitega. Rahvamass oli meeletu - eriti kõrvaloleva 14. sajandist pärit Smaragdist Buddha templi juures. Vau. Tempel oli üüratu, hästi kõrgete sammastega - sees suur saal, saali suur keskel torn ja torni otsas pisike roheline kuju, mis mulle kangesti Yoda´t meenutas.

see on killuke ühest suurest ...ma ei tea misasjast

Anna ootab Kuningat

Smaragd Buddha juures

 Ja muidugi kuningaloss - on ikka kuningale vääriline e. siis räme lahmakas kõrge müüri ja paljude ehitistega (ja tornidega). Ja aednikega! Tai kuningal on lossihoovis väga ägedad puud! /Mida küll kompenseeritakse? :)/

Disneyland, sina siin?

kus-mu-kindad, kus-mu-sall

Väga vahva oli nautida nii religioosset kui ka kuninglikku blingi, aga sellest rohkem jäi miski muu silma.

Enamus Taist on budistlik ning mulle see täitsa meeldib. Meeldib see, et inimestel on iga natukese aja tagant altarid - tänavanurkadel, asutustes jne. Neist möödudes tõstavad nad korraks suletud silme ette käed - ja tundub, et see väike hetk oma hea mõttega, mida nad nii tihti kogevad, peatab hetkeks aja ja korrastab maailma. Seetõttu nad nii chillid vist ongi - Tai on rahulik ja naeratab meeletult! Mõni ime ka, kui nende eeskuju (kellest on niipalju kujusid!) pidevalt naeratab. See jäigi mulle kõige rohkem silma - see nende rahu ja rõõm, mida nad endas kandsid ka templist väljapool. Kuivägasüdantrõõmustavalt erinev ühest teisest igimornist vaimuruumist, kus tähtsaim on peadpidi tuhas püherdades lunastuse anumine!

Zen :)