20130605

super pit

Lääne-Austraalias on üks veider linn, mis asub kõigest mõistlikust ja elavast väga-väga kaugel, umbes 700 km sisemaal, keset kiviklibu ja veel rohkemat kiviklibu. Kalgoorlie tekkepõhjuse leiab sellestsamast kiviklibusest maapõuest - siin on lademetes kulda. Kui korraks endale ette kujutada asulat, mis on kullapalaviku sünnitatud, siis näevad arvatavasti paljud oma vaimusilmas kõledat linna, mis rajatud madalatele instinktidele ja ahnusele, kus pole inimlikkusele erilist ruumi. Sellist pilti toetasid tuttavate jutud aborigeenidest, kes sissesõitvate autode röövimiseks beebisid maanteele asetavad või sellest, kuidas kõik hiigelpalgad kõrist alla loputatakse / maha mängitakse / ära röövitakse ning kuidas pimeduse saabudes tähtede asemel noad välguvad. Ehk siis, üks suhteliselt tülgastav koht, mis pealtnäha just eriline turistiatraktsioon pole. Meie ikkagi läksime - autol uksed lukus ja jooksutossud jalas - et näha, kuidas inimkond endale väärilist auku kaevab ehk teisisõnu - heitsime pilgu Austraalia suurimale avatud kaevandusele.
Auk, mis maasse on kaevatud, kannab nime Super Pit ja on ühest küljest täiesti tülgastavalt rõve. See, mida me oma planeediga ahnusest kannustatuna teeme, on silmale valus vaadata! Kui palju paremaks on elu muutunud neist väärismetalli sisaldavatest, aasta-aastalt väljavahetatavatest mobiilidest ja kaelariputatavatest kilinatest-kulinatest? 
Teisest küljest jällegi on täiesti vaimustav näha, milliseks kolossaalseks inseneri-ja hävitustööks me võimelised oleme! In your face, Emake Loodus! Auk on nii suur, et alguses on selle sügavust ja mõõtmeid raske hoomata. Hiigelsuured kallurid, mis tööpevas 360 L diislit joovad ja korraga väikese mäe paigast tarivad, näivad augu sisekülgedel looklevatel teedel imepisikeste mudelautodena! Alguses ei pane neid tähelegi, kui nad kuskil kaugel all teokombel vaikselt, aga järjekindlalt  toimetavad. Tegelikkuses on nende masinate juures asi vaikusest kaugel, ent kõrgele augu äärele ei kostu miskit. Olles näinud neid kallureid lähedalt - kui neid kahe rekkaga transporditakse, siis paneb politsei maantee kinni - loksub tegelik mõõtkava paika. Lähemal vaatlusel silma hakkavad nüansid, keerukus, kellegi plaan, mis kuskile on joonistatud, mis kõike seda suunab - imetlusväärne. 
 Kohalikust külastusteabekeskusest saab teada, mis kell ülepäeviti lõhkamised toimuvad -  see on vajalik info, sest kõik, mis laual, on hetk hiljem põrandal kildudeks. Kõmakas on nii vägev, et maa värisemist tajuvad 800 km eemal Perthis olevad seismagraafid. Kui selle kõige saaks kuidagi headuse nimel töösse rakendada, oleks ehk tõesti Miss Universumite soovidel suurem tõenäosus täituda. 
Vaatasin seda auku, ja hinges segunesid imetlus ja äng. Äng võitis ning võimsaim mõte, mis mul selle auguga seostub, on et "Stop f´%&(#!ng with my planet!". Oli jah super see pit, ja ikka ei olnud ka.
Aitäh. Vist.

20130601

kuu aega levita

Busseltonist, mis nüüdseks on meil seljataha jäänud, saime poole aasta jooksul korraliku koguse Austraalia-kogemust. Piiluda mõne teise riigi, rahva kardina taha ja saada osa nende Elu tegelikust köögipoolest- see on üks põnev uudisretk ja õnnestumine ning üks neid põhjuseid, miks üleüldse loetud kogust t-särke, trussikuid ja sokke koondavat seljakotti oma kallimaks ja suurimaks varaks pidama hakata. Mõnus on niimoodi tundmatusse kultuurivette sukelduda. Aitäh selle eest!
Asusime umbes kuu aega tagasi teele - järelejäänud viite kuud püüame sisustada sõelale jäänud kohti külastades ning vajadusel ka tööd tehes - ning arvata võib, et varsti hakkab vajadus end ilmutama.
Viimase kuu jooksul oleme me hästi pika maa maha kütnud - ja uskuge või mitte, levi pole eriti kohanud! Lihtsalt hea ja puhas tunne- kui siit-sealt on ikka kuulda olnud, kuidas linna ja linnnalähedase põllu õhk on erinevatest kurjadest lainetest pungil, siis meid tabanud laine-paast on mobiiliekraanilt  antennipulgad ja radiost kõik kanalid pühkinud. 
Mismoodi hullult äge on olnud, jagan varsti ja aegamööda.
Kuramuse suur saar on!

20130426

hetke helid

Saage tuttavaks - Portugal. The Man.
ja nende viimatine:

20130423

viimane ripse

Eelmise postitusega väga sarnane lehekülg - häääääästi kurb lugu, mis on hästi siiralt ja ausalt jutustatud. Komistasin sellele juba tükk aega tagasi - ja millegipärast olin arvamusel, et olen seda siin maininud. Eelmine lugu tuletas mulle nii mõnelgi korral meelde Mammuga koos veedetud hetki - eriti just neid mõnusalt sooje ja naljakaid, mis süübivad nii sügavale, et muudavad pilku, millega Elu vaatame. Mõnus :)  
Tänane link viskas mind kohe suure kaarega paar aastat tagasi, otse Inese väiksesse korterisse, kus me koos nalja heitsime (kuigi kuskil sügaval-sügaval oli meeletu kogus kurbust, lootust ja väga palju segadust) ja ta juuksed maha ajasime - üks nendest verstapostidest, mis rammitakse nii paljudesse vähi poolt puretud eludesse. Võtke hetk - lugege kiri läbi ja siis vaadake pilte ka - ilus, kurb, ja ilus.
Aitäh!

20130422

üks ilus lugu

Leidsin (keegi hea inimene jagas) ühe loo, mis on hästi mõnusal ja soojal viisil kirja pandud. Kurb, aga hästi ilusalt kurb, nagu Elus paljud seigad kipuvad olema. Seest läks soojaks! Nii vist juhtub igaühega, kes aega leiab, et sinna kiigata:
Aitäh!

20130421

kaks kärbest, kolm pilti

 Rohututid, murulibled, lilleõied-lehed, puutüved, kivipraod - kõigis neis kihab Elu, mida tahaks lõputult pildile talletada! Kui kuskil natukenegi seisatada ja natukene lihtsalt olla ja vaadata, hakkab tajudesse üha rohkem sigimist-sagimist jõudma - väike virelus siin, pisike värelus seal. Putukad on lähedalt vaadates ülilahedad! Ma veedan viimasel ajal üha rohkem aega kükakil või rinnuli või uppseisus :) Täna vaatavad meile kolmelt pildilt otsa kaks ääretult kaunist räpakolli.
peatee
puhkus kaktusel
blingbling. ja need silmad!
 Aitäh!

20130420

uus maailmapilt

Maateaduse-entusiastid muidugi võivad muiata mu avastuse peale, ent vaatagavaat, mis ma siis nüüd meie maakera (õigemini maakaartide) kohta teada sain. Seda, et viis, kuidas maakera pikuti-laiuti kaardile laotatakse, muudab eri maailmajagude suuruseid ja et gloobusel näeb kogu asi kõvasti reaalsem välja - seda mäletan isegi enda kaugest kooliajast. See maakaart, mida ma siiani olen selleks ainuõigeks pidanud, kasutab Mercanteri projektsiooni (ca 1569) - kunagi oli jube hea selle järgi ilmameredel navigeerida (tegelikult, siiani). Ja enamus purjetajaid tulid Euroopa sadamaist - seega oli euroopakeskne kaart, millel muud (vähemvõimsamad-tähtsamad) osad väiksemad paistsid, igati akseptaabel värk. Pealegi, see moodus jätab maaalade ja pinnavormide kuju suht samaks - nii on hea näiteks Queenslandi jõudes kaardilt vaadata, et - näe, Austraalia kujuga saar.  Paraku on nii, et see projektsioonimeetod muudab maaalade proportsioone vastavalt sellele, mida kaugemal nad ekvaatorist asuvad - nii on näiteks Gröönimaa mõnel kaardil Aafrikast suurem. 
Tegelikkuses saab Gröönimaal suusatada ja kelgukoertega kihutada 2 116 086 ruutkilomeetril. Ja Aafrika lõvidel-neegritel-hüaanidel on savannides-kõrbetes seiklemiseks ruumi ei rohkem ega vähem kui 30 221 532 km². Innuiitidel on umbes 14x vähem maad!  Kumb on suurem - kas Gröönimaa või Hiina? Pildil tunduvad nad suht samad olevat, ent - tadaaaaa! Lin, Po ja Shu saavad rikšadega neli korda suuremal maalahmakal rallida! Samuti tundub antud meetodi järgi tehtud kaartidelt, nagu oleks Põhjapoolkera suurem, kui Lõunapoolkera. Põhjuseks see, et Ekvaatorit on 60% allapoole nihutatud ja Antarktika kaardilt välja puksitud.  Ma lugesin päris paljudest kohtadest, et tänu sellisele maailmakäsitlusele, mis Euroopat suurena ja arengumaid vähemtähtsatena näitab, näeme ka meie maailma natuke sellisena. Ehk on mingi tõepõhi asjal all -  otsige näiteks üles Universal filmistuudio logo (kui kohe meelde ei tule). Kindlasti süstib usku kodukamara kesksuesse ja tähtsusesse :) Tegelikkuses - ruutkilomeetreid pidi nuputades - on Lõunapoolkera kaks korda suurem (ma arvan, et siin on viidatud maismaale, poolkera on ikka POOL kera, eksole). Ahjaa - NSVL - 1/6 planeedist ja ilge lahmakas - oli tegelikkuses pindalalt Aafrikast väiksem. 
Aga niimoodi ei saa ju, et suisa maailmakaardimastaabis ärapanemine käib - Euroopa pole enam ammu maailmanaba, maailm on tervenisti suur ja lai, võrdsete proportsioonidega küla! Et meid selles veenda ja kaua ilmakaardi-ebaõigluse käes vaevelnud vähemate rahvaste piinadele lõpp teha, annan oma paljuloetud blogi kaudu panuse, et Peetri kaart ehk Gall-Petersi projektsioon massidesse viia (nad on ise seda küll veidi kauem levitanud ja kasutanud, kui mina siin maamunal kõndinud olen, aga ookean pidavat koosnema veepiiskadest ja vaalarasvast, seega..). Saage tuttavaks, võrdne ja aus, tegelik maailmakaart:

Sama maakera, mis gloobuselt vastu vaatab! Kõige täpsema selgituse leidsin TÜ mingist konspektist, mis annab natuke aimu (inglise keeles oli kõvasti rohkem linke, aga seda juttu annaks tõlkida):

Õigepindsed silindrilised projektsioonid (Petersi projektsioon, mida ülal näete, on ka õigepindne ja silindriline:))

Paralleelide vahe on seatud nii, et erimõõtkavade (erimõõtkava piki paralleeli ja meridiaani) korrutis on üks. Selle tulemusena on tagatud ekvivalentsus igas kaardi punktis. Õigepindsed kaardiprojektsioonid on sobivad kaartidele, mis peavad pindade suhteid õigesti edasi andma. Kui suuremõõtkavaliste topograafiliste kaartide (tavaliselt on need konformse omadusega) puhul pole pindalade mõõtmisel tekkiv viga mõõtkava tõttu märkimisväärne, siis väiksemamõõtkavalistel kaartidel saab usaldusväärselt pindalasid hinnata vaid õigepindse projektsiooni korral. Õigepindsus on oluline paljude teemakaartide puhul. Kui temaatilist infot edastada pindu moonutaval alusel, võib tekkida väga vale ettekujutus nähtuse geograafilisest jaotumusest või tihedusest. Selle tõttu esitatakse tavaliselt statistilised kaardid õigepindsetes projektsioonides. Õigepindsed silindrilised projektsioonid sobivad sealjuures terve maakera esitamiseks (vrd koonilised projektsioonid).

Ma olen selle avastuse üle kohe täitsa rõõmus - ega iga päev ei juhtu, et maailm suisa uue näo saab!
PS! Vaadake, kui suur Mehhiko on!
Aitäh!