Lääne-Austraalias on üks veider linn, mis asub kõigest mõistlikust ja elavast väga-väga kaugel, umbes 700 km sisemaal, keset kiviklibu ja veel rohkemat kiviklibu. Kalgoorlie tekkepõhjuse leiab sellestsamast kiviklibusest maapõuest - siin on lademetes kulda. Kui korraks endale ette kujutada asulat, mis on kullapalaviku sünnitatud, siis näevad arvatavasti paljud oma vaimusilmas kõledat linna, mis rajatud madalatele instinktidele ja ahnusele, kus pole inimlikkusele erilist ruumi. Sellist pilti toetasid tuttavate jutud aborigeenidest, kes sissesõitvate autode röövimiseks beebisid maanteele asetavad või sellest, kuidas kõik hiigelpalgad kõrist alla loputatakse / maha mängitakse / ära röövitakse ning kuidas pimeduse saabudes tähtede asemel noad välguvad. Ehk siis, üks suhteliselt tülgastav koht, mis pealtnäha just eriline turistiatraktsioon pole. Meie ikkagi läksime - autol uksed lukus ja jooksutossud jalas - et näha, kuidas inimkond endale väärilist auku kaevab ehk teisisõnu - heitsime pilgu Austraalia suurimale avatud kaevandusele.
Auk, mis maasse on kaevatud, kannab nime Super Pit ja on ühest küljest täiesti tülgastavalt rõve. See, mida me oma planeediga ahnusest kannustatuna teeme, on silmale valus vaadata! Kui palju paremaks on elu muutunud neist väärismetalli sisaldavatest, aasta-aastalt väljavahetatavatest mobiilidest ja kaelariputatavatest kilinatest-kulinatest?
Teisest küljest jällegi on täiesti vaimustav näha, milliseks kolossaalseks inseneri-ja hävitustööks me võimelised oleme! In your face, Emake Loodus! Auk on nii suur, et alguses on selle sügavust ja mõõtmeid raske hoomata. Hiigelsuured kallurid, mis tööpevas 360 L diislit joovad ja korraga väikese mäe paigast tarivad, näivad augu sisekülgedel looklevatel teedel imepisikeste mudelautodena! Alguses ei pane neid tähelegi, kui nad kuskil kaugel all teokombel vaikselt, aga järjekindlalt toimetavad. Tegelikkuses on nende masinate juures asi vaikusest kaugel, ent kõrgele augu äärele ei kostu miskit. Olles näinud neid kallureid lähedalt - kui neid kahe rekkaga transporditakse, siis paneb politsei maantee kinni - loksub tegelik mõõtkava paika. Lähemal vaatlusel silma hakkavad nüansid, keerukus, kellegi plaan, mis kuskile on joonistatud, mis kõike seda suunab - imetlusväärne.
Kohalikust külastusteabekeskusest saab teada, mis kell ülepäeviti lõhkamised toimuvad - see on vajalik info, sest kõik, mis laual, on hetk hiljem põrandal kildudeks. Kõmakas on nii vägev, et maa värisemist tajuvad 800 km eemal Perthis olevad seismagraafid. Kui selle kõige saaks kuidagi headuse nimel töösse rakendada, oleks ehk tõesti Miss Universumite soovidel suurem tõenäosus täituda.
Vaatasin seda auku, ja hinges segunesid imetlus ja äng. Äng võitis ning võimsaim mõte, mis mul selle auguga seostub, on et "Stop f´%&(#!ng with my planet!". Oli jah super see pit, ja ikka ei olnud ka.
Aitäh. Vist.
