20131015

Karijini,vol.3

Hancock Gorge, Karijini Rahvuspark, Wa. Ossa-ossa jätkus! Rada oli, aga vee all. Otsustasime sel korral jalad kuivad hoida- 

tulek ja...
..minek
Elu on seiklus-ilus seiklus! Selline maailma meie jaoks veel seninägemata pale paljastus pärast veidikest turnimist:




spagaadipere

Hästi tehtud, Emake Loodus!
Aitäh!

20131013

Karijini vol. 2

Teine pärl, mida Karijini meile pakkus, oli Weano Gorge. Kui esimene oli äge oma mõõtmetelt, siis nüüd astusime me tõelisse võlumaailma, kus valguskiired liikusid mööda kitsaid kuruseinu põrgeldes allapoole, värvides kõrguvad kiviseinad ja sillerdavad veenired uskumatutesse toonidesse! Esmalt oli aga vaja sinna võlumaale pääseda - selleks pidime laskuma kuru põhja, kust leidsime eest lopsaka roheluse. 
Alguses mõtlesime, et ahsoo,  kas see ongi kõik?

Saarlanna uurimas, millest välismaal Panga pankasid tehakse
 Seda me tõesti ei osanud oodata, et Austraalias mõni matkarada läbi karge, nabani vee läheb. Õnneks paljastasid teised matkasellid, kustkaudu saab Looduse Meistriteostele pilku heitma minna.
 uks uude maailma

















Jätsime jalanõud ja püksid kaldale ja sumasime edasi. Ees ootas meid tõeline, puhas Ilu! Kivid, läbi mille vesi end aastatuhandete jooksul on lihvinud, kõrguvad paarkümmend meetrit üles - püstloodis! Ja kohati oli nii kitsas, et kätega ulatus mõlemat kaljuseina puudutama - hea kah, sest kivid olid päris libedad. Hakkasime tuntud matkahümni "ossa! ossa! ossa!ossa!ossa! vau! ossaraks! eiolevõimalik!" saatel minema. 
aga kas Tüdrukut näete?
pea kuklas

Kaljulõhe läks sinka-vonka päiksekullas sillerdades edasi, kuni ühel hetkel kuulsime senisest valjemat veevulinat - ning valgus muutus üha erksamaks. Öeldakse küll, et kui tunneli lõpus valgust näed, siis ära mine, aga meil oli hoog sees ja puha. Metsainimeste mõistes jõudsime lagendikule.
esimene mõte on vaaaaaauuuuu ja teine, et see koht ei saa päriselt olemas olla, sest..kuidas?

 Mis Sa ikka lagendikule jõudes teed, hakkad tantsima, eksole. Loobusime särkidest ja pistsime varbad vette. Kuru jätkus teisel pool vett:


 Karijini on minu silmis vaieldamatult Austraalia kõige ilusam koht - need kaljud ja jooned (perspektiivisõltlane on sillas)!!! Ning need värvid ja see viis, kuidas sinna saab - mööda kruusatee auke hüpates, läbi vee kahlates, kividel turnides - täielikult minu tassike teed, ooojaaa! Kuna vesi oli tõeliselt karastav ja meil eriti riideid seljas polnud, suundusime tagasi - olime selle seiklusraja lõppu jõudnud. Aga teie olge valmis, see pole Karijinist kõik, radu oli veel!

Emake Loodus, väga hästi tehtud!
Aitäh!

20131012

Tähtsaid pärimisi

Kas isastel kängurudel on kukkur?

20131010

Karijini, vol 1


Pärast Exmouthi sattusime Suure Saare kõige ilusamasse kohta - Karijini rahvusparki. Exmouthist Broome´i sõites tuleb teha pisike aas põhimaanteest kõrvale ja - pamparampaaa- kõige puhtam ja maagilisem ilu! Rahvuspargi vaatamisväärsused on kosed ning kuristikud / kurud / kaljulõhed- ja ossaraks, need on ilusad! Kuna me käisime mitmes-mitmes kohas ja tegime vastavalt koha ägedusele triljard pilti, siis ... vol. 1. e alustame kosest.
sattusime seiklema ajal, mil kõrb õitses
Selleks, et Joffre Gorge´i jõuda, tuleb sõita mööda krusateed - umbes 50 km. Tee oli kaheveolistele mittesoovitatav, kuna viimatised vihmad olid korraldanud võimsa treppiuhtumise. Otsustasime siiski minna - kodused (kruusa)teed on ju samalaadsed - ent meie Mighty Mitsu sai selle retkega vähemalt 10 aastat vanemaks. Kui me kohale jõudsime, leidsime eest veel ühe kaheveolise-mis kuulus ka eestlastele, elagu hiidlased! :D Koos asusime vallutama matkarada, mis viis ringiga kose alla, mis oli õnneks niru - suurte vihmadega täidab ta kogu kuristiku.
tüdruk ja kuru
Matk alla oli tore, ent suurem rõõm ootas meid alles ees - kuna kosenire oli nii sillerdavalt kutsuv ja kalju aegade jooksul sobivalt treppi lihvitud, otsustasime üheskoos, et aeg on valida veidi alternatiivsem marsruut.
kaljutäheke e ema on mul kaljukits
lahke inimesena läksin ja vaatasin, et kas ikka saab ja et ega püütoneid pole

õnneks ei olnud ja sai küll.

tüdruk maid vallutamas- umbes poolel teel

kolmveerandil teel - koos vahvate hiidlastega :)
Siin nad on, kaunist kohast leitud kaasmaalased

tehtud!
Ja see oli kõigest esimene ilus (ja seikluslik) kuru, kuhu sattusime. Mis Sa hing oskad veel kosta? Vauvauvau!
Aitäh!

20131009

lihvime suruõhuhaamriga keeleteemante

Umbes kahe aastaga, mis ma siin saarel olen olnud, on mu suhtumine kohalikku keelde teinud peaaegu 180-kraadise pöörde. Alguses tundus mulle, et nad räägivad nagu titt laliseb või et nagu oleks keegi koerale kanepit andnud. Kõik lühendid tundusid ääretult laisad - brekky, sunny jne. Nüüd tundub mulle see kohati armas, suupärane ja olgem ausad, nauditav. Kaks aastat võttis ainult aega, et aju ära peedistada, nüüd käin isegi ringi ja siristan Brisbane asemel "Brissy", Tasmaania asemel "Tassie" ja seda suurima naudinguga! Sest see on ju nii suu(re)pärane! Lisaks on neil päris palju naljakaid / napakaid väljendeid, mis kuidagi, lihtsalt, sobivad lausete sisse / vahele.
Nii võib täitsa kuulda neid muuseas ütlemas:
Fair Dinkum - tõsijutt
Spot on - sobib, täpselt, justament
Good onya, mate - saate ise ka aru
Have a good one, bud(dy) - pmst kena päeva; ma kasutan seda nii palju, et ise enam ei märkagi
You´ve done well - hästi tehtud! Kuuleb tihti ja sageli.
Wife Beater - maika
Drunkella - mälukana
Ja siis, kui remondimees kirjeldab tuttuut kvaliteetkinnisvara-
Everything was nice and sound, I mean really, it was Mickey Mouse 
Nice and sound - vahest piisab sellestki, kui öelda, et miski oli sound
Mikihiire väljendit kasutas muideks üks üdini vanakooli äge vana, noored ei ütle nii.
Amazing - normaalne, ra e täitsa hästi. (Kõik on amazing - kohvi, friikartulid, suvaline pulmalabrakas, kõik!)
Didgeridoo - aboneeger
Sparkie - elektrik
Halvim, mis ma kuulnud olen -
 Sanga. Kuidas saab see sandwich olla?
Ja parim, mis ma kuulnud olen - 

GIVE IT A WHAMMY WITH A HAMMY
e. pane haamriga üks pauk

Kurbus on hinges - nüüd, kui ees terendab aeg, mil edasi pean liikuma, hakkan alles aru saama, mida nad lalisevad. Ja miks nad lalisevad. Sest nii on mõnus ju, täpselt nagu elugi - no dramas! Palju rõõmu, mängulusti ja positiivset tagasisidet endas kätkev diskursus, mis - tundub mulle-  mõjutab alateadlikult kõiki, kes selles keelesupis kümblevad :D 
Aitäh! Cheers mate!

20131008

linnumaffia

Austraalia looduses tundub valitsevat reegel, et mida ilusam lind, seda koledam kisa. Värvilised papagoid oma karjumisega viivad mõtte järjepidevalt õhupüssile, seejärel kahurile. Kakaduud on üldiselt veel hullemad, kuna käivad ringi suurte kampadena ja karjuvad niiiiiiii valjusti, et mõttes viitan neile kui kriisalindudele. Exmouthis oli suisa kakaduugäng, kes ühest karavanpargist teise lendas - ajastanud olid nad end nii, et sattusid ikka sinna, kus inimesed einestasid. Maandusid lauale, vahtisid otsa ja nõudsid valjuhäälselt ampsu. Lendasid läbi köögi ja püüdsid salaja midagi endale nihvata. Mõnikord saime ka näha, kuidas inimesed ei teadnud, et "A fed dingo is a dead dingo!" ja suure õhinaga mõnele nokavahele palukesi loopisid. Lind sõi kõhu täis ja läks andis sõpradele teada, et ou, leidsin mingi opaka, kes arvatavasti terve elu suures linnas on elanud. Ja siis saime näha, kuidas inimesed paarikümne kakaduu eest oma saiade-salatite-pudrudega varjupaika otsides ära jooksid. Loodus on imeline! :D 
joogipaus

davai, anna ampsu!


 Ja kogu mängu koordineerija - Vana Kapten ise! Ainult piip, puujalg ja konkskäsi on puudu. Ja papagoi ta õlalt.
 Ärge toitke metsikuid loomi! :)
Aitäh!

20131006

Lubatud hailugu

Haid söövad inimesi! AAAAAAAA! See on üks populaarseimaid teemasid, mida sukeldumisinstruktorid käsitlema peavad. Ega eriti ei kipu ju tõesti vette, kui lapsepõlvest saati oled multikatest ja filmidest näinud, kuidas ookean ja hai kokku käivad. Uudistesse saavad ka tavaliselt need lood, kus mõni surfar jalast või peast ilma on jäänud. Niimoodi arvasime meiegi, kui soolasemates vetes hakkasime kondama, et vaevalt  nendega kohtumine erilist rõõmu pakub. 

Nüüdseks oleme neid hulgim näinud ja tundub, et see, mis räägitakse, on tõsi- haid on nagu kõik teised elusolendid - uudishimulikud ja natuke arglikud ja üldjuhtudel saab täitsa mõnusasti koos eksisteerida. Kui neid nurka suruda või neile pikalt pinda käia, siis näitavad nad hambaid, aga üldiselt eelistavad nad endast väiksemaid elukaid - kalu ja lapsi :)

Kokku on haisid ligi 500 liiki; väiksemad paarikümne sentimeetrised ja suurimad - vaalhaid - kuni 12 meetrised. Kõikidest neist liikidest on teadaolevalt inimese enda tavamenüüsse lisanud 4 - ma ei hakka neid nimesid tõlkima - great white, bull, oceanic white tip ja tigershark (a ei, proovin ikka tõlkida - mõrtsukhai, pullihai, ookeani valgetipp ja tiigerhai:)). Mõnikord eksivad oma kalarajalt ka teised liigid, ent need juhtumid loetakse tavaliselt haipoolseteks apsakateks. Aastas süüakse ära umbes 10 inimest. Üldiselt arvatakse, et helkivad ehted ja vees pritsimine suurendavad võimalust elamuse võrra rikkamaks saada. Ja et tumeda kalipsoga surfarid meenutavad hülgeid, mis on suuremate haide põhitoidus, siis see on ka põhjuseks, miks paljud lainetesse jäävad (külapeal räägitakse, et neile kalipsod ei maitse, seega hammustavad tavaliselt ainult ühe korra). 

Lõhna tunnevad nad hästi - eriti vere lõhna. Kuidas täpselt see asi neil käib, et mitme kilomeetri taha keegi veretilgamaitset suudab tajuda, ma päris hästi aru ei ole saanud. Mägic! Lisaks tajuvad need suurepärased olendid elektrivõnkeid, mida kõik elusolendid toodavad ja välja saadavad (poodides on müügil haipeletajad, mis edastavad neile ebameeldivaid võnkeid). Ehk siis, peilivad elusagedusi! Parim viis on jääda rahulikuks ja loota, et taga aetakse ainult neid, kes põgenevad. Aga kui jama korralikult  majas, siis pidavat aitama, kui end järsku hästi suureks teha / vastu nina kopsata / silma lüüa. Loodetavasti keegi neid taktikaid kunagi proovima ei pea ja saavad rahulikult neid imelisi tegelasi jälgida.

Ma ei tea, mida haid meist arvavad. Arvestades, kui palju me neid tapame, mitte just kõige paremini. See, et nad põhiline populaarses fish´n´chips´is kasutatav kala on, on arusaadav - suur kala ju! Aga see, et neid täiesti ebanormaalne hulk ainult uimesupi pärast tapetakse - nii tapetaksegi, et püütakse kinni, lõigatakse uimed ära ja kalakorjus visatakse vette tagasi, kus ta upub (enamus hailiike peab hingamiseks pidevas liikumises olema), on päris haige. Erinevad leheküljed annavad erinevaid arve, aga need kõik kipuvad jääma saja ja kahesaja miljoni vahele. Sada miljonit haid, et pilukad saaksid oma sudust hämarais linnades "vähivastast" uimesuppi lürpida!  

Kes nüüd end sissejuhatavast referaadist läbi on närinud ja tublilt ikka veel siin blogilehel viibivad, saavad tasustatud kahe videoga, mis lõpuks internetti üles said (Austraalia ja internett on nagu neandertaal ja ragulka kada, ausõna!).  Esimeses teen ma täpselt seda, mida üldiselt mõistlikuks ei peeta. Tegu on valgetipp-riffihaiga, kes on selline häbelikumat ja rahulikumat laadi tegelane. Asukoht on ikka Exmouthi Navy Pier, kus kalastuskeelu tõttu ükski kala nälga ei tunne. 
Kui oma 32 sünnipäeval koju helistasin, sain papsilt pika loengu :) Soovitan soojalt kõigile! Paid, mitte loengut :D Kui ma veest välja läksin, siis arvasin, et ossa, see oli nüüd küll veealune tippudetipp! Aga tunnike hiljem läks veel põnevamaks:

Uskumatult äge! Jätke siis meelde, et haide uimed on paitamiseks, mitte supipaksuks loodud!
Aitäh!