 |
| üks õite hooletu tulevane ema |
Ma olen kunagi tõdenud, et kiired ja lihtsad lahendused jäägu IT-valdkonda. Inimestevahelised suhted vajavad jätkusuutlikult toimimiseks aega, et laagerduda - juurduda. Aga sama tõdemus maksab ka inimese-arvuti vahelises suhterägastikus - pole tarvis kiirustada! Nüüd mõistan, et patsiga poiste tõdetu - pahatihti paikneb infotehnoloogiline error ekraani ja tooli vahel - on vägagi õige.
Käisime nimelt paadiga sõitmas - suuri vaalaskalu vaatamas - ja põõsasmaastikul seiklesime ka.
Käitusin ja kaamerat käsitlesin korraliku klõpsuhulluna (vahest juhtub nii :)). Koju jõudes valisin mälukaardil kõik failid -cut - copy - delete ja enne, kui mõistsin, et oleks võinud vahepeal hoopis paste valida, olid kõik päevased jäädvustused välkmälust kadunud! Sealt ei rända nad ju arvuti prügikasti... kuhu nad lähevad? Lihtsalt .. ära? Välkmälukaotus?
Jah, arvuti ja tooli vahel oli tegutsenud rutakas idioot. Rutakas ja kohe väga nukker - umbes niisama nukker, kui oli Aino, kui kuri harakas oma kuriteo toime pani. Masendavaks emoks toodab selline asi igatahes! Aga ma ei andnud alla - ma hoolin oma piltidest rohkem, kui Aino kana oma munadest, ra!
Õnneks on kuskil olnud ka tool, millel istunud ajudega tegelane. Ja need ajud on loonud sellise ilusa asja, mida isegi minusugune aialipp kasutada oskab: ZAR!
Ühesõnaga, enamuse piltidest sain tagasi! Saate aru, nad ei läinud ära! Nad olid lihtsalt peidus! Ja nii on ka teie pildid peidus, kustutage ja otsige, palju tahate, aga ärge kaotage lootust, nad on seal olemas! Tegelt ka! Minul taastas see programm umbes 700 pilti -täiesti suva ajahetkedest, aga mida lähemale tänasele päevale, seda kavakindlamalt! Videodest paraku enam asja ei olnud :(
Pilte jagan umbes kunagi varsti ja siis räägin ka sellest, miks ma paadis sel korral vaalahäält ei tahtnud teha ja palju muud ka!
Aitäh - nagu sajaga!
No comments:
Post a Comment