uuooooooouuuuuuuuuuuuuu

Vahest teeme me tööjuures või vabal hetkel vaalahääli - et neid imesuuri elukaid välja kutsuda. Vahest isegi õnnestub ja siis on jälle akna taga vaal veest välja hüppamas. Vahest teeme neid lihtsalt, et üksteisele ilusaid asju öelda. Do you speak whalish?

Võtsime ühel päeval ette retke - u 160 km - Eco Beacile. Seal asub selline kergelt luksuslik puhkeküla, kus lisaks kajakisõidule - hommikujoogale - päevitamisele ja paljule muule saab paadiga vaalaskalu vaatama minna.

Eelnevail päevadel tõusnud tuul ja teadmine, et paat on äsja remondist tulnud, võttis silmadelt vaalaklapid ja võimaldas vaimul nautida ka ümbritsevat loodust. Teadmata, kas üldse pääseme pärastlõunal veele, startisime juba varakult, et mitte lasta vaba päeva raisku.

Kohale jõudnuna - puhkekülla viib maanteelt 10km punast  liivateed, millel kaks ketiga suletavad väravat, paarkümmend teeäärset ja teadmata arv põõsas luuravaid valgeid lehmi. Päris äge jõudmine igatahes.

Esimese asjana suundusime 4km matkarajale - väike bushwalk, mis tutvustas einevaid kohalikke mitmeotstarbelisi taimi. Rada oli väga sinka-vonka, nagu üks bushtrail olema peabki, ja kinkis lõpus rannas lebavatele hiigelluidetele tõustes hingematvaid vaateid. Väga-väga-väga hea retk, vaadake ise:

kullast puud!

puhka varjus jalga

rada viis üles mäkke. mitu korda.

Märke elust Maal

esimesel mäel

bungles

seda pilti tasub suumida

talutav

 Raja viimane kolmandik viis meid mööda siravat rannaliiva tagasi alguspunkti. Üksinda sellistes randades viibimine on midagi täiesti teistsugust - ma arvan, et raamatutarkus ei loe siin midagi ja iga terve mõistusega inimest valdab sellisesse situatsiooni sattununa robinsoncrusoelik soov rannaliival rõõmust karjudes alasti päiksepõletuseni edasi-tagasi joosta. Seekord jooksin hoopis üles mäkke ja sealt siis mööda käänulist mäekülge alla randa ja see oli täiesti endastväljaajavalt äge kogemus! Filmisin seda ka ja hiljem kodust kustutasin kogemata kogu krempli ära. Muideks, mälukaardiltkustutajad! Pildid taastuvad, video mitte :) Jooksin riietega, kuna kõik, mis siin kasvab, on okkaline ja põhjaeurooplase piimja ihu vastu väga kriipimis-lõikamisaldis.

Rand oli selline - järgnevad pilt teenivad puhtinformatiivset eesmärki:

jäljed liival

jäljed liival II

eine liival

Tagasi jõudsime mõnusalt rammestununa. Einestasime rannas ja ootasime tõde - kas paat tuleb ja nagu selgus, polnud väga kindel, kas me üldse kõik sinna mahumegi. See ei morjendanud, kuna see rand ja need vaated olid juba piisavalt võimsad, et võis päeva õnnestunuks lugeda. Ega te ka rohkem ei jaksa lugeda, niisiis kirjutan järgmine kord, mis edasi juhtus.

uuuuuuuoooooooooooooouuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu tähendab vaalakeeles lisaks paljule muule ka "Aitäh!"