Vahest, kui keegi niisama "Issand" kiljatab, teatan ikka, et sõbrad võivad mulle Maur öelda. Selle "Ära minu nime ilmaasjata suhu võta" keeluga on minu piibliloo teadmine tükil ajal piirdunud. Piiblit ennast pole ma kunagi lugenud - sellel teemal enamharivaks ja maailmataju kujundavaks olen ma ikka ja alati pidanud Mark Twaini "Kirjad Maa pealt". Tagasi selle keelu juurde - eks ma targutan üle, aga - tagamõte on ikka olnud ju anda mõista, et kui oled tubli lammas, siis määgi oma karjuse reeglite järgi, misasja Sa niisama solgid. Mitte, et ma hooliks väga, aga reaktsioon on seda väärt. See selleks. Aga kui palju neid reegleid-keelde tegelikult on, mida meeles pidada? Ja kas neid kõiki tasub järgida? Või piisab paaristkümnest, et tunda end hinges heana? Selle küsimuse üle murdis pead ka A.J. Jacobs, kes püüdis aasta jooksul võimalikult vaijummelraamatu järgi elada. Oma katse pani ta kirja - mõnusalt ausal ja üldsegi mitte üleoleval maneeril. Naerda saab kõvasti ja silmaring laieneb ka!
Tahaks midagi sarnast lugeda mõne teise religiooni kohta ka. Oskab keegi soovitada?
K.R, aitäh raamatu eest!
No comments:
Post a Comment