ajaloks

kastan võib olla ta

Ma näen läbi neti juba pikemat aega, kuidas kallid kaasmaalased lumealt piiluvaid lumikellukesi jahivad ning igast muust lähenevat kevadet kuulutavast endest häälekalt teada annavad. Kevad on tore ja ilus - isegi kui seda kipub varjutama fakt, et mõni lumetorm võib tärkava koerasitamaastikukaitseala hetkega taas valgeks värvida. Eksole. Veel kuu aega tagasi oli Eesti ja saare siinse osa vahel laiutamas 9-tunnine lõhe. Siis tuli teil kellakeeramistuhin ja kevad sulatas selle lõhe 8-tunniseks.

lehed hülgavad puid / puud sülgavad lehti

Meil aga on siin nende sündmuste ajal  end lahti rullimas sügis. Ööd on läinud jahedamaks - kõige karastavamad hetked on olnud 7-kraadised. Päevad on olnud vananaistesuvele kohased - kui sajab, siis uputab; kui puhub, siis huilgab; kui särab, siis kõrvetab. Lehed langevad ja sääsed praalivad iga nurga peal.

Ma olen õnnelik, et see tegelane sääsk ei ole

Millegipärast on kaks Maa poolkera otsustanud, et samal ajal kella keerata pole tarvilik. Seega otsustasid siinsed, et nende pikkuselt võrdsed öö ja päev ühes juurdekäiva kellakeeramisega võiks aset leida umbes nädal hiljem. Ehk siis - ligi pool aastat on kodu 9h kaugusel. Siis nädalakese 8h kaugusel. Edasi eeldasin (ma polnud ainus:)), et asi loksub tagasi 9 h peale. Ent võta näpust! Need kavalpead keeravad ju kella teisele poole, kuna neil on teine aastaaeg! Ehk siis - nüüd vahe kahanenud 7h peale! Ausõna, seda ma tõesti ei teadnud, et lõuna-ja põhjapoolkera ajameres üksteise suhtes niimoodi loksuvad! Minu väike maailm sai ühe "vau!" jagu jälle targemaks. Jeee!

Ma olen õnnelik, et need sääsed see ülemine tegelane ei ole

Aitäh!