Piltide tegemine on mulle meeldinud umbestäpselt ligikaudu kolm aastat. Selle aja jooksul olen päris palju teada saanud. Üha rohkem saan aru, et ei tea ma ikka tuhkagi. Ja mida rohkem aeg edasi, seda enam olen avastanud, et mida vähem neid teha, seda parem. Kui varem klõpsisin nagu pöörane, siis nüüd on asi paranenud - käin kaameraga ringi nagu poolsegane. Olen avastanud, et üha rohkem tõmbavad mind igasugused jooned ja kujundid, olustikud ja tapvalt kaunid vaated. Värvid. Mustrid. Maastikud. Huvitavad nurgad. Inimesed, aga ainult väga erilistel puhkudel - näiteks siis, kui palgeil on ehe Elurõõm või on Aeg silmanurkadest alates sügavad vaod vedanud. Mingil hetkel leidisid minuni tee igasugused fotograafias valitsevad seaduspärasused, ent nüüd olen adumas, et tahan leida seda asjapaigutamise sügavamat olemust - objektide omavahelist suhet ja mõju, perspektiivi ja kompositsiooni. "Tuleb asuda joonistamist õppima" vasardab peas. Aga seniks, kuniks ma sinnani tegelikult ka jõuan, viimaseid kaadreid Shepptownist ja Mooroopnast - nüüdseks seljataha jäänud, ent kuskile sisimasse oma jälje jätnud peatuspaikadest.
 |
| ashedandashade |
 |
| euroalusekeks |
 |
| Mooroopna real estate |
 |
| nomnom |
 |
| shepptown´s snakes and ladders |
 |
| Nii tühi on linn ainult Suurel Reedel |
 |
| ma olen siiani segaduses |
No comments:
Post a Comment