last suppers

 Meil tomatitehases oli seinas väike auk, millest terendas Vabadus. Teadsime, et see päev, mil kaste enam mööda linti ei tule, pole mägede taga - hooaja lõpp oli kohe-kohe kätte jõudmas.

 Seda aimasid ka sorteerijad, kuigi nemad seda seinaauku ei näinud.

Seda, et õues külmaks kisub, teadsid ka tomatid, kuigi neil silmi pole.

Ma olen kindel, et sorteerimisliinil oli ka tööst suht kopp ees - milleks muidu ta tihti pause tegi.

 Viimase pingutusena tegime paar ülipikka tööpäeva. Tööandja kostitas meid hiigelpitsadega, et hing sees ja jõud musklis püsiks.

Ja ühel päeval tähistasime austraaliapärase grilliga, milleks on vorstilaadne toode, sai ja praesibul, itaallaste lahkumist. Hooaja lõpus pole enam kõiki abikäsi tarvis.

Nad tõesti armastavad sedasorti grillipidu. Muideks, nemad ei ütle nämm-nämm-nämm. Nom-nom-nom ütlevad hoopis, kui miskile maitsvale mõtlevad.

Paar päeva veel ja pealik pidas kõne. Ja tema naine, kes ka pealik on, pidas samuti kõne.

Ja pakuti veel sööki. Kui Sult sellisel peol küsitakse, et ´"Kas Sa kana soovid" ja Sa "Jah" ütled, lajatub taldrikule pool grillkana. Ja selles ämbris, mis laual on - seal oli kaste. Kaks ämbrit kulus! Korralik viimne söömaaeg!

Ägisesime tagasi postile - täitsa viimast korda. Natuke kurblik ja veidike hirmutav oli teada, et kohe ongi  see  kauaoodatud Vabadus käes. 

Kui masinad viimaks seiskusid, jäid meist sinna vaid kärbsed, kes sügispäikselaigus tantsu lõid. Sest meil on nüüd Vabadus. Lüüa tantsu terves Päikse säras, mitte ainult laigus! Jeeeeee!

Aitäh!