Busseltonist, mis nüüdseks on meil seljataha jäänud, saime poole aasta jooksul korraliku koguse Austraalia-kogemust. Piiluda mõne teise riigi, rahva kardina taha ja saada osa nende Elu tegelikust köögipoolest- see on üks põnev uudisretk ja õnnestumine ning üks neid põhjuseid, miks üleüldse loetud kogust t-särke, trussikuid ja sokke koondavat seljakotti oma kallimaks ja suurimaks varaks pidama hakata. Mõnus on niimoodi tundmatusse kultuurivette sukelduda. Aitäh selle eest!
Asusime umbes kuu aega tagasi teele - järelejäänud viite kuud püüame sisustada sõelale jäänud kohti külastades ning vajadusel ka tööd tehes - ning arvata võib, et varsti hakkab vajadus end ilmutama.
Viimase kuu jooksul oleme me hästi pika maa maha kütnud - ja uskuge või mitte, levi pole eriti kohanud! Lihtsalt hea ja puhas tunne- kui siit-sealt on ikka kuulda olnud, kuidas linna ja linnnalähedase põllu õhk on erinevatest kurjadest lainetest pungil, siis meid tabanud laine-paast on mobiiliekraanilt antennipulgad ja radiost kõik kanalid pühkinud.
Mismoodi hullult äge on olnud, jagan varsti ja aegamööda.
Kuramuse suur saar on!
No comments:
Post a Comment