Kallid käendajad ikka teavad, kui õppelaen Eesti konto vaikselt tühjaks on imenud ja pank sellest kohe valjuhäälselt kurtva kirja postkasti saadab. Ammu pole ei nemad ega ka mina neid kirju saanud, seega käisin Eesti kontot vaatamas, et huvitav, mis toimub. Ja ennäe imet - üks pangalaen on aegamööda, ent kindlalt end ühes intressidega mu kontolt nagu puuk või kaan täis imenud ja siis salaja, vihmase öö varjus, minema roomanud. Nagu pasunakooriga alustatud - suure kisaga peetud sõda, millest pärast kaotust keegi rääkida ei taha. Ei õnnitlevat kirja käendajatele - et hingake kergemalt, maja jääb seekord alles; ei kirja minule, et aeg oleks uus laenuussike ühes intressikonksukesega alla neelata. Ei mingeid lilli, ei miskit - pangaveebist ei leidnud ma isegi sellist trofeeriiulit, kus oleks tehtud teod ja makstud laenud ritta seatud. Aga pooleliolevad "projektid" - need laiutavad seal igal nurga peal.
Hea tunne on,
aitäh!
No comments:
Post a Comment