märka märki

Apteegis saad fotosid ilmutada ning t-särke osta, aga ajalehe-postkaardi-ümbrikupood ei müü marke. Loogiline ju, teistpidi on asjad. Niisiis võib juhtuda, et sattud silmitsema mõnd märki-silti, mis tõstab kulmud..väga kõrgele.

Daamid ja härrad,  minu märgi-sildi hetke esikolmik on selline:

Kolmas koht: automaa, igatahes! Muideks, Broome´is pole ühtegi valgusfoori. Selline silt on pmst iga ülekäiguraja juures.

Ja seisad, ja ootad!

Teine koht: mis selles majas toimub, mis järjekorras ja mis loogika neid elemente ühendab, painab mind siiani. Küll neil seintel võib olla võikaid seiku, mida pajatada :)

Ja esikoht, mu vaieldamatu lemmik, kõigi märkide ema:

Saite aru? YAWURU!

Õige silt ei ole selline igav, et ütleb kohe ära, millega tegu. Ei! Õige silt on ikka selline, mis lükkab lühisesse, tekitab uudishimu ja sunnib end arendama! Yawuru! 

Aitäh!

sotsiaalne õli a la oz

aga nandu?

RSA - see on lühend, mille taga peidab end salajane jõud, mis suunab saarerahva ja tulivee vahelist suhet. Kohalikus keeles Responsible Serving of Alcohol - nimeline kursus tuleb kõigil läbida, et saada vastutustundlikuks alkoholikäitlejaks. Kui meil piisab 18st eluaastast, et jooki serveerida, siis siinmail on lood teised.  Ole või 67, aga selle dokumendita ei või restoranis veini lauda viia ega poes märjukest riiulisse panna. 

Kursus ise on selline, kus tutvustatakse alkoholi puudutava (kohaliku) seadusandluse ajalugu; räägitakse sellest, millised on tarbimisega seotud müüdid; saab selgeks, kuidas kesvamärjuke toimib ja kui kiiresti maks töötab. Ahjaa, mida-ei-tohi-teha-ja-kui-teed-saad-rämeda-trahvi sektsioon on ka. 

Kui inimene on purjus, ei tohi talle alkoholi müüa. Kui müüd, saad trahvi, ja saab juhataja ka trahvi.

Kui inimene on alakas, ei tohi talle müüa. Trahv-trahv.

Kui keegi ostab purjus inimesele või alakale, saavad see keegi, müüja ja juhataja trahvi.

Ühesõnaga, inimene on loll ja võib kõike teha, tema trahvi ei saa ja oma tegude eest ei vastuta. Samas võib ka öelda, et alkoholitootja vastutab oma toodangu levitamise eest müügiahela viimase lülini. 

Reaalsuses toimub asi nii. Töötasime kambakesi kohaliku seltsielu tippsündmusel Broome Cup´il, mis iseenesest on hobustele panustamise hooaja lõppakord. Baaris müüsime nii pudeli kui purgijooke - valmiskokteilid, õlled-siidrid. Esiteks, kõik tuli lahti teha, enne kui inimesele annad. Teiseks - ühe müügitehinguga võis inimene osta maksimaalselt neli alkohoolset jooki. Ja isegi kui ostis kohe veel, siis leti äärest tohtis lahkuda neljaga. Ülejäänud tuli sõprade kanda anda. Õlle võis kodanikele pudeliga anda, kuna see oli lahja. Aga kuna siider oli kangem, siis see tuli välja kallata. Mingil hetkel, kui mehed puu otsa ronima hakkasid ja naistel kleidid üle pea lendama hakkasid, öeldi, et kellaaeg on nii kaugel, et klient võib ainult kaks jooki korraga osta. Natuke aega edasi, ja öeldi, et nüüd tuleb kõik joogid plasttopsi kallata - see piirab siinsete  inimeste joogiisu, muideks. Ja osasid õllesid enam ei tohtinud müüa - need, mis olid kanged (siin tähendab see 4.6 st õllet). 

Vot selline lugu siis. Koguaeg hoiatati, et ärge purjus inimestele müüge - politsei on siin pideval salareidil ja proovib vahele võtta - nii sai üks tüdruk sule sappa, jäi oma litsentsist ilma ja muidugi - trahv-trahv-trahv. Inimesed aga püüdsid mitte ülemeelikuks minna - eriti baarile ligineti suht vaoshoitult. Kuna muidu äkki öeldakse, et ainult vett saad, ei muresid. 

Poodides-baarides on üleval trahvi-politsei jms sildid. Ja ühed neist toovad välja väga lihtsa kontrolllahenduse jumalastaadiumisse joonud kundede taltsutamiseks - "Vägivaldne, korda rikkuv ja  argumenteeriv käitumine on litsenseeritud asutustes keelatud". See viimane on minu arust see, mille peale põhiaur peo lõpus läheb. Aga siin - kes end sitapeaks (Terv, G!) tõmmanud, tõmmaku uttu!  

Sellised lood on siin ( vähemalt Lääne-Austraalias - kuulda on, et igal osariigil omad seadusepügalad ja igal asutusel oma suhtumine).

Ainult et natukene on mul kahju kohe - europiididel on hommikuni jauramine ju geenikoodi sisse kirjutatud. Ja mis on saanud dionüüsiatest? Kus see inimene nüüd endast looma välja laseb? Samas, politseil ja baaridaamil on natukene kergem. Aga ainult natukene, sest kesse ikka neist seadustest niiväga hoolib, eksole :)

Niiet ärge argumenteerige,

eksole!

a nation in denial

Kaugel õndsal ameerikamaal olevat üks tädi ilmatu rikkaks saanud, kuna mikrolaineahju juhendis ei olnud kirjas, et kass pärast kuivatamist väljub mikrolaineahjust veidi teises olekus. Tädi on rikas ja mikrolaineahju juhendid vägagi mahukad. Ühesõnaga, sellist asja, nagu common sense, saab ainult eeldada, ent ka kurjasti ära kasutada.

Ühelt poolt on hoiatussildid ettevaatusabinõu. Vajalikud. Teavitavad. Ennetavad. Samas, kõike võiks olla terve mõistuse piires. Igale poole siltide panek on siinamail nii popp, et kesiganes sildipatenti hoiab, omab arvatavasti mitut saart. Lisaks tekib tahes tahtmata mulje, et see märgipaljusus vähendab inimeste mõtlemisvõimet ja muudab nad viisakalt öeldes äpuks. Paar näidet ennetajarahva varasalvest - "Euroopas on nii keeruline liigelda, teil on nii vähe liiklusmärke". Siin on iga kurvi, ringi jms juures silt "Keep Left". Ja nari küljes olev kleeps teatas, et seadus keelab alla 9 aastastel lastel ülemisel korrusel mängimise ja magamise.

Hosteli basseini (u 10 ruutmeetrit) ümbruses  .. tahaks teha katse, et selgust saada – mis juhtub, kui kogu see infomüra eemaldada. Variant üks – keegi ei saa arugi, et midagi on puudu. Variant kaks – austraallaseid ja usakaid hukkub nigu murdu. Muideks, selle basseini ümbert pärinevad kõik selle postituse pildid :)

Lisaks siltidele on iga piuksu ja puuksu tarvis erinevad load ja litsentsid olemas. Olen juba maininud delfiiniga ujumise ja nende toitmise luba. Ehitusmeestel peab olema „valge kaart“ – muidu ei tea ju, kuidas tellist õigesti tõsta. Autoga sõitmiseks on vaja luba. Lastega tegelemiseks on vaja eraldi luba. Laste tegemiseks on vaja ka mingit luba, raudselt.  Ja alkoholi jagamiseks on vaja luba – see on nii reglementeeritud, et vajab kohe suisa eraldi ettekannet.

Samas, inimesed korrutavad kogu selle lubade –keeldude – hoiatuste sigrimigri keskel järjepidevalt et „No worries“. Aga tegelt? 
Image of Never Underestimate The Power Of Denial 

i´ve got you, babe

naturaalruloo

Arvatavasti tundusid päris pisikesena need mõned vaevalised sammud, mida värisevatel põlvedel ette sai võetud, ülipõnevatena. Sama tähtis, kui põnevus, oli ka mugavus - perse pidi ümbrust uurides kuiv olema! Aastad on möödunud ja kuigi põnevusenäljas sammud on muutunud kilomeetristeks, on taguotsale esitatavad niiskusnõuded samaks jäänud. Olen neid nõudeid laiendanud ka madratsile ja voodile - katus olgu vihmakaitseks pea kohal ja seinad enam-vähem sääsekindlad. Hostel, mis meile viimased kolm nädalat peavarjuks on olnud, täidab neid kahte nõuet suurepäraselt - sääsed on õues ja madrats on kuiv.

last resort 

Esimest korda siia sattudes tundus, et ohhoo, mis lahe elamine - akendel on klaaside asemel võrk, majal on mõnus basseininurk ja sisehoovis asub köök! Oma palmidest ümbritsetud avatuse ja troopilise olemisega meenutas see saabumine üht seika ühest mõnusast rannafilmist ja see kinkis suunurgale mõnusa lisailapisara.

Paik kannab nime Last Resort Backpackers  ja siia voorib kokku igasugust rahvast - tooni annavad erinevat tõugu eurooplased ühes mõne ameeriklasega, sekka paar ontlikku ringreisil olevat  aussi, kes vanaduspõlve naudivad ning vürtsiks on siia saadetud ka india ja teiste riisipõllumaade kaunist noorsugu. 

ja nii kuivab me kõigi pesu

Minu suurteks lemmikuteks on paar tüüpi, kes oma elurõõmu ja jäägitu kiindumusega rokkmuusikasse on mind veennud, et Beavis ja Butthead on suureks kasvanud, end paljundanud ja elavad siinsamas, allkorrusel. Või noh, allkorrusel baaripuki ümber tiireldes. Ja niimoodi praktiliselt igal õhtul ja valjult ja kuni 23ni. Tore on see, et igal õhtul on jukeboxi tiskokavas ühed ja samad lood, ma oskan juba kümmet laulu peast laulda  :) Ei, tegelt ka, ars longa, vita beavis&butthead - noor inimene peabki lõbutsema ja tore, kui minusugune vanatoi seda veel lähedalt kaeda saab. Ei mingit tsivilisatsiooni lõpu koidikut pole siin, puhas pulbitsev elurõõm! Mi laiki!!

sisehoovipiigad

Ahjaaa. Sääsed. Evolutsioon, mida kartsin, on toimumas! Nad on imepisikesed - pool kuni üks millimeeter pikad ja ai, kui hääletud! Aga närivad nii, nagu oleks neil suus tati asemel  magma! Kätele - jalgadele jätavad nad endast maha nii aukliku ja kupatanud pinnase, et hääletu hävitustöö lõppedes vaatab Sulle käeseljalt vastu Kopli narkomaani reie sisekülg.  Saate aru, mingi hääletu poolemilline londiga pudulojus mõjub meie õrnpiimjale nahale nagu komeet Kuule! Loodus on tõesti hämmastav! 

Vat selline on meie hetkeline elukeskkond. 

sääsetapumasin

Muideks, mu põlved väärivad veidi tähelepanu - et näidata üles hoolt.  Nimelt saab neile elu jooksul tänu sääskedele tagumikust palju rohkem lakse osaks. Võibolla nägid mu pisikesed põlved tulevikusamme ette - ainult et tumedais toonides - ja värisesid täitsa asjatult. Või nägid nad hoopis ettekuulutust salasääskede ülestõusust ja värisesid täiesti õigustatult. Igatahes, midagi nad nägid, täitsa tublid poisid, seda tahtsingi öelda, jutul lõpp. 

nari on popp nagu teksajopp

Hmmm

Und ei saa, kuna pea on tähtsaid pulki täis - nt, higipiisad ilmuvad ülahuulele e siis selle kohale. Aga miks huuled ei higista?
Valgustage mind!

posted from Bloggeroid

Nelepärane kõrvitsasupp

kõrvitsad suppi!

Esiteks, tõmba üles palitukrae, anna lävepakul omastele suud ja hiili päevahakul põllale. Püüa kinni korralik kõrvits - selline kahepuudane. Raiu ta sealsamas pooleks ja lase sisikond välja - teistele hoiatuseks.

Köögitoimkond vajab:

kõrvits

2 kartulit

1 sibul

1 küüslauguküüs - ida-euroopas võib ka rohkem

soovi korral ingverit

2 puljongikuubikut (köögivilja)

1 pk veremaiku

soola, pipart

või

Prae kastruli põhjas väikseks hakitud sibul-küüslauk-ingver võis; pane kõrvitsatükid poti põhja lisaks. Lase vesi peale - nii et kogu kraam oleks kaetud, lisa hakitud kartul ja puljongikuubikud, ning lase keema. Kui kogu krempel on plöga, lisa veremaik ja mikserda. Serveeri röstitud kõrvitsaseemnetega - need osta poest või kuivata ise.

Eriti spets on siis, kui serveerid nii, et supp-kõrvitsaseemneõli-kõrvitsaseemned.

Mina serveeriks veel singi ja murulauguga röstleiba sinna kõrvale.

Löö lokku ja karju lapsed külapealt kokku.

Käed pesid?

Pistke mõnuga!

ice ice baby

broome broome pow

see on broome 

Broome´i saabusime kolm nädalat tagasi ja see India Ookeani Pärlipärnu on meid ilusasti omaks võtnud. Siinsed 12000 elanikku kogevad aastas kahte aastaaega - kuiva ja märga. Kui on märg, siis sajab - vilistab - üleujutab - müristab ja tänu taifuunidele võib ookeanis surfamise eest kohtukutse saada. Siis ujuvad siin ka molluskid, mis panevad sellise siraka, et oled  koomalaksuga kas põhjas või haiglas - hoovus otsustab. 

Kuival ajal paisub populatsioon 60 000ni ja siis saab kogu see mass loksuda üheskoos ajataktis, mille kohta  siinkandis öeldakse Broome Time. Aeg voolab siin märkamatult. Ja paljud jäävad seetõttu siia kinni - nii, nagu muistendeis, et  lähed korraks maapõue lõbutsema ja kui päev hiljem koju saabud, on lapsed suured ja aknaraamil vahetab ruutu uus Jüri. 

Town Beach Market

Lõksu on siia tõesti lihtne jääda  - poolsaarel asuv Broome pakub kahte randa, Cable Beach ja Town Beach. Viimases käiakse kolmel korral kuus vaatamas, kuidas Kuu ookeanist tõustes endani Kuuraja joonistab. Austraalia turismiametnike ja nende mahitusel selleks puhuks kohale voorivate puhkekondsete arvates on tegu millegi enneolematu ja erilisega. Sel ajal toimub ka õhtune linnaranna turg, mis on mõnus laadataoline simman, kus pillimees teab täpselt muusika katkestada, et kõik kõrval rannakünkal olevas surnuaias oma fotoaparaadid välgurešiimile seadistada saaks. Jah, siin pildistatakse Kuud välguga. Tehnika lihtsalt areneb nii kiiresti, vaijummel. Muideks, Kuu tõuseb megakiiresti ja praegu, perigees asudes, sarnaneb ilusale hiigeljuustukerale.

It´s raining men / Cable Beach

Kaablirand sai kunagi hakkama sellega, et ühendas Au kaablitpidi Indoneesiaga. Rand on 22 km pikk ja väga ilus! Ujumas saab vabalt käia, kuna haisid pole - krokodillid lihtsalt söövad nad enne randa jõudmist ära. Rannaliivale joonistavad lisaks inimeste jalgadele jälgi veel kaamlid oma kapjadega ja autod - võimalus autoga randuda on siin nii levinud, et kaldast alla liivale viivad kohe seks otstarbeks ehitatud teed. Autost väga kaugele ei saa aga minna, kuna tõusu-mõõna kõrguste vahe on maailma suurimaid - umbes 9 meetrit. Lisaks loojub Päike siia randa. Loojang on tõeliselt maaliline - paari minuti jooksul kukub suur päikeseketas mulksatades horisondi taha laintevoogudesse, kinkides taevale imeilusa värvidemängu, mis peegeldub vastu nii ooekanipinnalt kui mõõnamärjalt liivaribalt. Ühesõnaga, see on parim aeg jõuda tagasi õhtuselt rannajooksult, et vette hüpata -  kui just tööl ei pea olema.

kameelid

Tööl käime me koos Nicole´ga samas kohas - ühes restoranis, mis asub .. sealsamas rannas, otse kaldaäärel. Kui klientidega jutustamise, taldrikutassimise ja kahvli-noa poleerimisega hoolega tegeleda, võib hetkeks pilk eemale libiseda sinisest taevast ja veel sinisemast veest. Veest, kus paar päeva tagasi ujus ja hüppas mitmel korral välja hiigelsuur vaal!!! Saate aru, "Mul oli tööl akna taga vaal!"!!!! Nagu mingis Discovery või NatGeo sarjas!!! WHOAAAAAA! Külalistel jäid kalmaarid kahvleil õhku rippuma, kelnereil saamud soiku ja kokad tulid köögisügavusest välja, et seda looduse kingitust ammulisui imetleda. Tõesti - WOW!!  Ja me olime mölemad sel hetkel tööl. Suht talutav :) Aitäh!!!  Imetlege ka seda rõõmu ja ilu, kaamera on meie tööposti katusel.  

erosiooniboss / gantheaume point

Ahjaa. Poolsaare mõlemas küljes on rand, seda juba teate. Otsas asub aga majakas ja see, mis kunagisest kaljust on erosiooni tõttu alles jäänud - rahnud, mida noolib laine ja paitab tuul. Kui mõõn eriti madal juhtub olema, saab kaljurahnude pealt alla veepiirile turnida. Ja 165 miljonit aastat vanu sauruste jälgi imetleda.

165 miljonit aastat evolutsiooni = 2 lisavarvast

Lisaks kõigele sellele eespoolkirjeldatud ilule-võlule peidab Broome endas veel nii mõndagi põnevat ja pakub päris palju avastamist - varsti jagan luureandmeid.

Seda kirjatükki ei ole kohalik turismiarenduskeskus toetanud. Aga võiks.

Aitäh!