Ma pole kunagi kohanud piisavate teadmistega inimest või sattunud situatsiooni, mis oleks andnud vastuse mind juba ammust ajast piinanud küsimusele - miks on kalendrisse 12. märtsi peale "Korjusepäev" kirjutatud? Missugune riitus võis aset leida sel päeval, mis kombed ja uskumused sellega kaasnesid? Vahest suudan ma end sellest müsteeriumist vabaks võidelda, aga eks see ole kuskil tagaplaanil alati vaikselt hinge närinud. Selgitab nii mõndagi, eksole :)
Vanaemal on ka kalender. Kui ma 12.03 selle ees seisatasin, tuli kogu see teema jälle meelde. Me proovisime üheskoos mõistatada, et mis päev see on. Tavaliselt ta teab neid vanu asju, aga sel korral ei olnud ta nõus minu pakkumisega, et korjusepäev tõi raskel paastuajal, mil viimnegi liha soolapütist otsas, inimestele veidi leevendust - märtsi keskpaigas käib päike juba nii kõrgelt, et sulatab esimesed talvel lõpnud korjused lume alt välja. Tühi kõht on ju parim kokk ja eestlane pole kunagi toidulauale sülitanud!Onju?
Aga ei. Vanaema arvas, et see on temasuguste pensionäride pidupäev, kuna nad on ise juba ühed parajad korjused.
Ja kui nüüd aus olla, siis ega BERTA´st kah väga abi polnud:
Korjusepäev - 12. märts
Seda päeva tuntakse eeskätt vanimate trükiste põhjal ja see on üks teadlastele enam huvi pakkunud pühi, mille kohta on püstitatud huvitavaid hüpoteese. On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. Mitmed pseudoetümoloogiad said alguse asjaolust, et eestipärastatud nime Gregorius ei tuntud ära ega osatud seostada pühakunimega. Kirikukalendris on see paavst Gregorius Suure surmapäev.
Niisiis, müsteerium jätkub!
No comments:
Post a Comment