Tahaks öelda, et veendusin me planeedi ilus juba mitusada aastat tagasi, ja siis ausalt lisada, et teen seda iga päev uuesti. (Mamps ära loe) Ahvisaarel 800 m kõrgusel merepinnast kurvilise mägitee piirdel kõõludes ahve pildistades, pargis jalutades ülemeetristele sisalikele praktiliselt otsa komistades või (mamps loe edasi) kõige ootamatutes kohtades end järjepidevalt kodak momentidest leides pole imestada, et see arvamus mus pidevalt süveneb - ikka whoaaaaaaa ja vauuuuu ja nii iga hetk. Ilma väsimusmärke ilmutamata :) Langkawil näiteks oli palju ägedat, mis kindlasti vajab veel pildi kujul kõigiga jagamist, et saaksite aru, misasja ma nüüd siin jahun:
 |
VÄGA enesekindel tegelane. Eest ei jookse, pigem jääb seisma ja
vaatab otsa, kuni turistjulk ebaledes minekut teeb. |
 |
| Sellises majas elab looduslik kuumaveeallikas. Hästi kuum. Ja ligase eluvormirikas. |
 |
Ligase ja läbipaistmatu suure kuumaveeallika puhtam (aga samaligane)
väikevend. Tänu selle pildi tegemisele ei jahtu mu parem käsi kunagi enam :) |
 |
| On ju äge planeet meil? :) Päris mäed, päris taimed, päris õhk! Paps, see on Sulle :) |
 |
| R2D2 |
 |
| Parim kaardilugeja, jeeeeee! (Teed ta ju ei küsi :)) |
 |
| Järgmiseks seikluseks valmis |
Saare viimaseks üllatajaks oli kohe sadama kõrval olev legendide park, mis oma kujude, skulptuuride ja lõputute perspektiivi kulgevate teedega rääkis kõlavamaid lugulaule, mis Langkawi ja ümbritsevate väikesaartega saartega seotud on. Lisaks kõige värvilisemad linnud, sisalikud ning koos patrullivad kassipoeg ja makaagipärdik. Saite aru? Sigaäge!
Aitäh!
No comments:
Post a Comment