Nende eelmistes postitustes mainitud püha-ja kuningakodade suursugususe ja sära kõrvalt torkas veelgi rohkem silma pidev kordus. Põhimõtteliselt jääb mulje, nagu oleks kõik need ehitised tehtud teknovendade poolt, kes mingi ägeda biidi genereerivad ja siis loop´ima kukuvad. Lõpptulemus on ka väga tekno, põhimõtteliselt võib mõnel järgneval pildil piisava soovi korral näha midagi, mis sarnaneb visuaalsele ekvalaiserile.
 |
| postpostpost |
 |
| kotkaslõvikotkaslõvikotkaslõvi |
 |
| furbyfurbyfurby |
 |
| buddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddhabuddha |
 |
| torninurktorninurktorninurk |
 |
| torntorntornkujukujukuju |
 |
| nurkpostkuppelnurkpostkuppel |
 |
| saate isegi aru :) |
Pidevas korduva mustri maagias elamine jätab jälje. Selles veendusime templite vahetus läheduses kaubalettide vahel tiirutades - kõike oli, ja oli veel, ja oli veel-veel-veel!
 |
| pöidpöidpöid |
Niisiis. Pidevad kordused, mis ümbritsevad inimesi nende kõige pühamates paikades, kanduvad salaja tavaellu üle - võta üks, tee teine, tee kolmas, ja pane niimoodi edasi, kuniks jaksu jagub! Kas hakkab kelluke helisema? Made in China, Hiina majandusime? Kus me tossud ja t-särgid valmivad? Miks saab igas maailmanurgas kevadrulle süüa?
Miks on niipalju asiaate? Saate aru, geniaalne! :) Kui nüüd kõrvale panna need sileseinsed nelinurksed pühakastid, milledesse meid aastasadu on veetud, siis on lihtne leida meie virilale iibele ja RKP-le põhjuseid, onju?
Ehk siis, kallis Eestimaa, laskem killuke teknot - igasse eluvaldkonda! Siis tuleb Kalev ka koju. Hommikuni tantsima.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment