liblikad ja koopad ja tornid. ja sõbrad.

Kuala Lumpuris saime veeta ühe päeva - ja no me võtsime sest ikka viimast! Hommikune rongijaama-dushiruum nauditud, saime linnapeale minna. Seda, et me Petronase kaksiktorne läheme vaatama, oli selge, aga seda plaanisime alles õhtul teha. Minul oli kindel plaan minna liblikaparki - kohta, millest kirjutas kõige soojema sulega malaisialane oma fotoblogis. Väike jalutuskäik ja võisime (ok, ok, mina võisin) heldida:

Liblikaid oli seal tõesti - hulgim! Nagu väike botaanikaaed, aga võrgust katusega. Soe tuli õuest ja vett piserdati juurde, et ikka korralikult niiske oleks. Ja juhuks, kui lilled tühjaks imetud, olid kandikutel veel õisi - et ikka liblikatel kõhud täis oleks. Oli neid palju? Jaaaaa! Kas nad olid värvilised? Jah! Ja osad olid peopesasuurused! Ehk siis vau! :) Järgmise vauna tutvustaksin koopaid, mis linnast väikse rongisõidu kaugusel (jah, me tahtsime veel rongiga sõita) - Batu Caves, ehk hindude üks pühapaikadest. Hiiglaslik - koobas ise, sinnaviiv trepp, teppivalvav kuju, kõik oli hiiglaslik, värviline, kullasäras kiiskav ja natuke räpasemaigune. Lisame siia veel ahvid ja hinduistliku muusika ja ongi tunne, nagu oleks Indiasse sattunud (mitte, et ma veel oleksin, aga ikkagi :)). 

 Saage tuttavaks - maailma kõige kõrgem Murughani kuju - 42,7 meetrit! Ja 272 trepiastet koopasse.

koobas seestpoolt

koopa lagi oli väga kõrge

põhibossid

kukest enam meeldib mulle see neljatäheline sõna, mille keegi on (arvatava) pühakirja kohale kraapinud 

Noniii. Lisaks koobastele nägime ka torne - jõudsime Petronase kaksiktornide juurde päikseloojangul ja puhkasime jalga kuni pimeda saabumiseni. Maja ise mõjus kõrgena, aga mitte nii kõrgena, et uskuda, et tegu oli vahepeal maailma kõrgeima (452m)  hoonega. See vist on seotud sellega, et ega silm nii kõrgel hoonel ülemisi korruseid niivõinaa ei erista - kõik sulab ühtlaseks läbuks kokku :) Aga sealt katuselt tahaks küll kunagi alla hüpata - varjuga :)

Aga kõige rohkem meeldis mulle Kuala Lumpuri juures see, et ma seal sõpru nägin! Ja kuidas ma teadsin, et nad seal on? - paar kuud tagasi Pirital jooksmas käies põrkasime kokku ja lähitulevikuplaane võrreldes saimegi teada, et oleme juhtumisi samal ajal K-L-is! Käisime popis toidukohas näppudega söömas ja hiinalinnas tingimas ja mõnedes templites istumas - jube mõnus oli, aitäh! Väga mõnus oli ka edasi reisida kotiga, mida enam ei koormanud kilone leivapäts, mida Tallinnast saadik kaasas olin vedanud. Jee! :)

jeee :)

 Käige jooksmas, siis näete sõpru :)
Aitäh!