praamile!

Pärast ööd bussis olime Hat Yai linnas (Tai) ja tundsime suurt elevust - kõik tundusid suhteliselt võõrkeelevabad olevat :) Selgitasime, et soovime minna Langkawi saarele (Malaisia), selleks aga oli tarvis saada mikrobussile, milleks soovitati meil minna linna teistesse otsadesse (erinevatesse - mida rohkem suunda küsid, seda rohkem suundi saad :)). Ai, kuidas ma selliseid hetki naudin! Viimaks saime jutule ühe khuuli tüübiga, kes oli oma reisipoekest pidaval õel/naisel külas - ise ta töötab kuskil rahvuspargis, mis asub Malaisias, giidina, ja kui me kunagi uuesti kohtume, viitan ma praegusele postitusele, et "näete, ma ju ütlesin" :) 

Niisiis, rääksime talle, et Langkawi saarele tahame minna - vaatamata sellele, et too tänu taifuunidele suletud on. Ja tema vaatas meid ja naeris, sest mis taifuunid ja mismõttes saab Malaisia suurima turismikoha kinni panna? (Kuradi Tai reisiagendid ma ütlen, ma ootasin küll, et saan vastu pükse ("Paari päevaga läheb torm üle, saate meie hotellis niikaua oodata"), aga see oli ikka hästi luisatud! Retsept!). Nii vahetaski raha omanikke ja meid saadeti khuuli tüübi arvatavasti noorema venna järel 15 m edasi järgmisesse reisipoekesse, kus saime oodata u pool tundi, siis läksime ühe mehe järel 20 m üle tee tagasi bussijaama (kuhu postituse alguses saabusime), istusime pool tundi pingil ja vaatasime, kuidas järgmine mees - seekord istuv, mitte meie ees kõndiv - ootas meest, kes ütles, nüüd tuleb meie mikrobuss. Silmanurgast nägime, kuidas eelnevalt makstud rahapakist iga meid saatnud mees sai veidikese endale. Ei tea, mitut peret me oma alla sajameetrise jalutuskäiguga toetasime? :) Mikrobuss tuligi ja oli suisa luksuslik, aga ... ilma pagasiruumita ja kuna kõik kohad olid välja müüdud, sõitsime, ninad vastu seljakotte surutud, poolteist tundi Satuni-nimelisse sadamalinna, kus ootasime umbes tund aega, et keegi aru saaks, kust me oma praamipileti saime ja et me oma passid tagasi saaksime. 

Ja siis, vahetult enne praamile saamist, nägime me seda - kõigi hoiatussiltide ema, vanaema ja täditütart ühes! Tegelt ka, kõik meediaajaloo uudiskünnist ületanud kummuliläinud praamid tulid silmeette! Vau!