yo, here we go!
meid on kokku seitse. me oleme ilusad, kaunid ja loovad euroopa noored. kodumaa parimad pojad ja tütred. me pilk on kindel ja samm tarmukas. me suund on bata ramani mäed türgis ja nende vahel asuv 200000 elanikuga lasnamägi nimega batman.
sealne tegevuskava - õpime kivimitest ehteid tegema - sobib imeliselt minu kavaga lisada eelmisel aastal au sisse (taas)tõusnud spordile ning kultuurile loovus. oi, kuidas me kõik kukume, pisikesed kirkad mägede päikeseloojangus helklemas, kiviklibust blingi valmis klopsima.
praegu oleme juba maeiteamitmendat tundi riia lennujaamas nimega rix ja magame, uimerdame, tšilläxime niisama. lund sajab nii, nagu oleks läti taevas lõpuks ometi eesti omast õppust võtnud, teise korruse aknast vaadates näeb ühte lummemattunud lennukit (aeroflot, beibi!) ja 7-t lumesahka. esimene ei tee midagi ja ülejöönud 7 lükkavad sellise hooga lund, et arvatavasti neil sahad higistavad.
leedukate-lätakate buss suri kuskil võsavahel ära ja sellest poleks tglt midagi (kui ma väga kuri ja hoolimatu tahaksin näida), ainult et meie piletid on antanase käes. seega on igati tervitatav, et nad uue minivan said ja varsti siia jõuavad.
rix´ist veel niipalju, et see on ainult natukene eesti lennujaamast suurem, ent difference on huuuuudz - siin saab iga kell kohvi või hambaharja või postkaarti osta. eesti omas pannakse uksed mingi kell 8 kinni ja siis kiida vanaema, kes termose kaasa pani.
kohvist veel niipalju, et kui eurobusinesslux vms lines bussis kohvimasinal cappucino valida, saad keevavee ja vahustatud piima kokteili. valid kohvi, saad vahustatud piimajääkidega keeva vee. beat that.
aga lohutas see, et reisil oli sõbraliku olemisega mees, kes kohe rääkima hakkas sest kohvimassinast, et see ongi sel liinil normals. rääkis ta muidugi läti keeles. tra, ma hakkan ka läti keeles kõigiga rääkima, siis saate aru, kui armsad tegelt sommid on, kes en ümmära muud kui puhuda suomeksi.
meid on kokku seitse. me oleme ilusad, kaunid ja loovad euroopa noored. kodumaa parimad pojad ja tütred. me pilk on kindel ja samm tarmukas. me suund on bata ramani mäed türgis ja nende vahel asuv 200000 elanikuga lasnamägi nimega batman.
sealne tegevuskava - õpime kivimitest ehteid tegema - sobib imeliselt minu kavaga lisada eelmisel aastal au sisse (taas)tõusnud spordile ning kultuurile loovus. oi, kuidas me kõik kukume, pisikesed kirkad mägede päikeseloojangus helklemas, kiviklibust blingi valmis klopsima.
praegu oleme juba maeiteamitmendat tundi riia lennujaamas nimega rix ja magame, uimerdame, tšilläxime niisama. lund sajab nii, nagu oleks läti taevas lõpuks ometi eesti omast õppust võtnud, teise korruse aknast vaadates näeb ühte lummemattunud lennukit (aeroflot, beibi!) ja 7-t lumesahka. esimene ei tee midagi ja ülejöönud 7 lükkavad sellise hooga lund, et arvatavasti neil sahad higistavad.
leedukate-lätakate buss suri kuskil võsavahel ära ja sellest poleks tglt midagi (kui ma väga kuri ja hoolimatu tahaksin näida), ainult et meie piletid on antanase käes. seega on igati tervitatav, et nad uue minivan said ja varsti siia jõuavad.
rix´ist veel niipalju, et see on ainult natukene eesti lennujaamast suurem, ent difference on huuuuudz - siin saab iga kell kohvi või hambaharja või postkaarti osta. eesti omas pannakse uksed mingi kell 8 kinni ja siis kiida vanaema, kes termose kaasa pani.
kohvist veel niipalju, et kui eurobusinesslux vms lines bussis kohvimasinal cappucino valida, saad keevavee ja vahustatud piima kokteili. valid kohvi, saad vahustatud piimajääkidega keeva vee. beat that.
aga lohutas see, et reisil oli sõbraliku olemisega mees, kes kohe rääkima hakkas sest kohvimassinast, et see ongi sel liinil normals. rääkis ta muidugi läti keeles. tra, ma hakkan ka läti keeles kõigiga rääkima, siis saate aru, kui armsad tegelt sommid on, kes en ümmära muud kui puhuda suomeksi.
No comments:
Post a Comment