20100205

Í gær var líklega fallegasta degi


Huvitav, kas Tartu Maraton on miskitpidi ürgse jõuga sündmus? Et kõik, kes sellel osalenud, saavad automaatselt mingisuguse salajase klubiliikme staatuse? Klubimaks on üks pisike ajusagar, kus hakkavad toimuma seltsimehelikud protsessid ning moodustuma aatelised mõtted - neid saab siis jagada oma rajakaaslastega.


Pühapäeval oli üks väga ilus päev mu elus, see möödus väga priimas seltskonnas presidendi rada läbides, pilte klõpsides ning kauneid hetki kogedes. Puud murdusid, lumehanged langesid ja kaamerad surisesid. 10 km matkamist ja lumes müttamist võttis aega 4h - aeg lendas linnupiimatiivul ja mis eriti meelde jäi - küpsisetort ja tee lummemattunud järve kaldal. OHFAKINGWOW.

Läksin teisipäeval end kontrollima Nõmme -Harku rajale ning sain mõnusa veremaigu suhu, ent aega kulus selleks 1h 20 ´. Pärast rada tahtsin juua osta, aga sularaha oli vähevõitu ning Nõmmel on oldschool - cash is the god. Aga vana, kes letis oli, ütles, et on mind ennegi näinud, tegi alet ja soovitas teinegikord murest rääkida. Ning sujuvalt - treenid Sõiduks? Ja missiis, et homme on Kõrvemaa maraton, ta ju ei rääkinud sellest. Omade värk noh - mis siis, et ma pole kunagi TM-le jõudnud ning nii läheb selgi aastal, kuigi olen selleks viimased 13 kuud treeninud. Aga pikad jutud saime jutustatud - ealistest iseärasustest kuni üle oma varju hüppamiseni.


Uisuplatsil sain kingituse, suisa kaks(kümmendkaks) - ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head, päriselt ka :)

No comments:

Post a Comment