20091230

Anton on kunn



Ikka juhtub nii, et inimene viibib oma aegruumis nende asjade ja sündmuste hulgas seda meelsamini, mida enam ta nende jaoks valmis on. Minuni jõudis üks pisike autor oma teosega nädalapäevad tagasi ning see on tore, et ma põikasin ta teelt kogu minu käsutuses olnud väe ja võimuga ajal, mida nimetatakse keskkooliks.

Ent nüüd, dekaad hiljem, näib lugulaul eestlasest ja Tammsaarest tõele vastavat ka minu, kunagi koos Pallasega õpetaja Peegli suureks rõõmuks (au ja kiitus luustunud närvidega elukogenud pedagoogidele) kolm Winnetou osa peast ette kandnud klassikapõlgniku puhul - ei pääse minagi tema sule poolt paberile veetud nüüdsel hetkel niivõrd tõetruuna maitsevate ning mõistlikuna tunduvate mõtete eest.

Ma ühel lehel naeran ning pöördel olen muutunud tõsiseks kui karuga tõtt vahtiv ilvesepapa, mõni koht mõjub nagu mülgas, kust ei saa ega saa välja - loed ja loed ning aru ei saa. Raamat mitmekülgne kui elu- või aastaring.

Ma armastasin sakslast

Need ilusad tsitaadid, mis raamatust pärinevatena jõuavad siia blogiveergudele küll kontekstist väljarebituna, omasid vähemalt lugemishetkel minu üle mingisugust sõnamaagilist mõju, muidu oleksid nad ikka edasi jäänudki selle koltunud kapsa kihtide vahele, saamata kunagi tundma internetiavarustes igitormava multikultuursuse ja -setuse tõmbetuult.

"Ärge ometi nii hirmus palju seletage, muidu peab arvama, et te luiskate - et te südametunnistus pole puhas."

".... vaid et ma ei võinud tüdruku nutetud silmi näha. ..ja oleks ta olnud pisutki vanem või ilusam, kindlasti poleks ma seda seakarbonaadi ja praetud kartuleid ei sel esimesel korraal ega ka hiljem vastu võtnud ja nagu tõeline varas söönud. Aga tüdruk oli noorukene, seitsme-, kaheksateistkümnene, välismuselt üsna plikakene, riietuselt vilets, peagu närune, tuhvlid jalas alati auklikud ja pooleldi põhjata, nägu lopergune, nina latergune, suu liiga suur, hambad eest harvavõitu ja lüheldased, igemed naerdes liiga ettetükkivad, silmad väikesed, aga mustade kulmude all. õieti öelda, kulmud olid ainukesed kogu tema olevuses, mis looduse poolt antud talle korralikud, kulmud ja võibolla ka juuksed, sest need olid mustad, päris ilusad mustad ja loomulikult pisut käharad."

Siin kohas ma naerisn täiesti meeletult. Ma arvan, et Antonil oli teine päev käsil ja ta irvitas kamba sõpradega põrandal, karahvin käeulatuses, endal silmad pisaraist märjad ja kõht vappumas, sest ta suudab teemat veel edasi kütta: 

"Aga muidu, üsna hale oli teda vaest loomakest vaadata, kui ta kõndis või seisis: kael lühike ja jäme, õlad laiad, nagu kuuluksid nad mõnele mehele, piht liiga pikk, jalad liiga lühikesed, kogu keha alla keskmist. Kui ta siis nonda oma maises viletsuses või armetuses ukse kõrval seisis, toetudes teise õlaga vastu piita, katkised tuhvlid nõelutud sukkade otsas, hoides taldrikut, millel teine kummuli peal, määrdinud põlle all, endal juuksed sarjas peas ja pisarad silmis, mis vahtisid kusagile kõrvale, nagu peaks häbenema tema, mitte aga mina, siis hakkas mul temast nii hirmus hale meel, et ma oleksin võinud temalt kas või surnud konna või roti vastu võtta ja kinni pista ning ainult sellepärast, et ta oli niisugune, nagu ta oli, ja et ta seisis ukse kõrval just nõnda, mitte teisiti."

OSSARAKS!! :D

"Majaomanik usub nähtavasti, et ma ükskord ometi oma võla tasun. Annaks jumal, et tema usk kindel oleks ja imet teeks, siis ei tuleks tal ei minus ega teistes inimestes pettuda."

"Meid pole meie kodumaal juba ammugi keegi armastanud, me oleme olnud ainult lükata ja tõmmata, nõnda oleme oma nahal tundma õppinnud, kui väga inimene vajab armastust. Sellepärast olemegi hakanud nii ennast salgavalt armastama, eriti võõraid."

lisan varsti juurde

Ikka tuli mul meelde, et olin millalgi preili luid-konte iseomadega võrrelnud ja siis väikest nõksatust südames tundnud.
..armunälg on valusam kui toidunälg, sest toitu saab varastada, armastust mitte.

tule, põle uueks


inimese hing peab ikka puhtaks põlema, seda ei saa niisama peopesaga uueks silida..

vististi on siis jah nii, et see kõige igavesema leegi koda peab uueks sündima tulest, tõusma tuhast?

alles siis hakkad aduma, miks nad tegelikult sest kirjutavad, näitlevad ja laulavad.
alles siis mõistad, et miski nii kaunis ja olemuselt habras on tegelikult kordades suurem ja võimsam, kui eales ette suutsid kujutleda.

ja see on hea. õpid austama. oimuga NÄGEMA, seljakondijudinaga tundma.

ning ehk oled siis valmis taas astuma - kõrvuti ja ühte sammu - nii et uue elu kaja südamepõhja alt ausalt läbi võib käia.

see pole kõrvetadasaamine, see on söestumine. uueks sündimine.

see on pärispäriselt päris.

20091227

just leidsin

see on nagu imearmas :D

20091213

parim jõulureklaam

Keegi kuskil seal kommenteeris juba enne mind ka mulle pähe turgatanud mõtte - see reklaam jääb kummitama (mina ja brazil oleme ehedad näited:) ja et selle reklaamiga võiks müüa nii küprokit kui tampoone, ikka ostaks!



ja variant 2:



ja iseenesest on lugu, mis aluseks võetud, kah ju kaunis:

20091205

the male nanny


Esimest korda elus hoidsin last.

Jäin ellu. Ja sain väga armsate hetkede osaliseks.

Ja oskan nüüd broooooookolit hautada ja last keeta ja hommikuse mannapudru vaaritamine on ka nigu niuhti selge.

Ning taas sai kinnitust arvamus, et maailma kõige müstilisem, võimsam hetk on see, kui üks siira südame ja puhta hingega väike ingel päevamüdistamistest rammestunult silmad suleb ning unenägude maailmas järjekordseks ööks oma rahu leiab. Väike inimene päratusuures universumis, pisike viiv lõputus ajavoolus, ent OI-OI, kui palju see kõik endas kätkeb! vauvauvau.

Tekib tunne, nagu oleksin ise pisike-pisike ilmakodanik, kes alles hakkab aduma maailma suurust ning kogu elu kirjut värvipaletti. Mul on veel palju õppida ja see on tore, kuna avastamisest ja kogemustest saadav arengurõõm on mõõõõnus! Aga valmis ei saa see inimeseloom vist tõesti mette kunagi.

Ma olen väga õnnelik, et selliseid hetki kogeda saan :D

Aga eks ma ilma Pumbaa ja Lüüra abita oleks vist kõrbenud.

Ning mis kõige tähtsam - ma tunnen enda ümber väga palju Armastust.
See on KÕIGE tähtsam.

20091125

I can read you like a Facebook


Mul on viimastel aegadel siginenud mõte. Isikuandmetest. Ja nendest kaustadest, mis meie kohta kuskil kapis või serveris on. Selles ma ei kahtle, et kuskil on need olemas. Ja et on olemas "nemad", kes neid haldavad ja kasutavad, et hoida maailma meelepärasel kursil.

Teadlikult me täidame enda kohta ankeedi ja laeme üles pildid, mõni ka videod. Ning säutsume enda tegemistest kõigile, kes vaevuvad kuulama. Ja uputame tuttavaid teadetega a la "Meil on kõht kinni" või "Esimene kiku".

Ühesõnaga, anname teada oma tegevustest - see ei ole kellelegi uueks infoks, eksole? Ja so what, ise otsustan ju, mida ma orksis, fb-s, twitteris või msn-s jagan.


Aga mul on selline mõte, et päris ise vist ei otsusta ikka, mis infot anname.


Me käime ilusasti facebookis - kui aktiivselt küll need kõik 350 miljonit kasutajat käivad, kuid tegu on massiga vaadatuna praktiliselt igast perspektiivist.


Ja me teeme teste. Igasuguseid. Mina teen. Sina teed. Mõni teeb veel.


Ja teste on igasuguseid ning näiliselt suht süütuid. Teised on pikemate küsimuste-vastustega ja annavad suht üllatavaid vastuseid. Üllatavaid ses suhtes, et lähevad kas täppi või üsna täpi lähedale.


Ühesõnaga, neid on koostanud inimesed, kes teavad oma rida. Kellega me jagame neid vastuseid on üks asi. Ent mida need testid tegelikult, lisaks nähtavale / näilisele jäämäe tipule mõõdavad?


Kasvõi lihtne "kliki ja saa teada, kui Macgyver Sa oled" - näitab ju tegelikult minu edule orienteeritust, kangekaelsust, kuna teen seda testi korra ja loobun või lasen niikaua uuesti, kuni tuleb üle 70 %. 80%? 90%? How go-getter are you? Kui kõrgeks Sa noole lennu sihid?


Milline on minu tegelik sotsiaalne sidusus? Kellega ma tegelikult samastun/ koos tahan olla? Friend of the Day? With who are you going to get drunk? Mitu korda vajutad, oled valiv? Või on Sul küsimustike tulemustest kui sellistest poogen, vajutad lihtsalt, muigad, nõustud ja lähed eluga edasi?


Mida tegelikult mõõdavad valikvastustega küsimustikud, mis on koostatud ilmselgelt kellegi enama, kui asjaarmastaja poolt? Mida saab keegi minu kohta teada, kui ma klikin ühel vastusel kümnest? Mida me tegelikult endast räägime? Sõpradele nähtavad tulemused on jah, et Maur "on looduses kuu" või et "kannan hinges kurbust" või et "tahan igavesti noor olla" või et "olen "Family Guy" tegelastest Brian" vms. Millise pildi saab aga kokku see, kes haldab minu üksikvastuseid? Kõikidest testidest?


Tore on ju hallata väga suure hulga inimeste psühholoogilist portreed - eriti veel arvestades, et nad vastavad küsimustele ausalt - teevad ju testi iseendale? Kergem kallutada arvamusi; kergem pakkuda valikvariante; kergem ennustada eeldatavat käitumist - mõistad pööbli hingeelu, saad ka neile hinge vastavaid elukaid süstida. Tore on olla raamatus, kui oled peatükina end ise sinna kirjutanud. Ent varsti võib juhtuda, et me ei adu enam, mida tegelikult sinna kirjutame. Ja lõpuks kirjutab juba keegi teine - sind sinu teadmata.


350 m people, who can read you like a book?


And .. write into that book?



pildi sain nimekaimult - The Proverbial Lone Wolf Librarian´s blog.

20091124

Elu on kohati nii naljakas, et võid naeru kätte lämbuda.

Poisid ja plikad laskusid täna tulisesse vaidlusse teemal mida mehed, mida naised oskavad - ikka "mina oskan lennukit juhtida" ja "ma oskan süüa teha" ja "ma oskan maja ehitada" ja "sa ei oska pesu pesta".

Ja siis teatas üks päkapikuneiu, et "Poisid ei oska musi teha ja piima ei oska nad ka anda!".

Hiljem, järgmises tunnis sai natuke rahulikumas tempos arutletud, et kas mehed ei tohigi pesu pesta ja naised kosmosesse lennata jne.

"Minu emme ütles, et poistele meeldivad tissid, ma küsisin talt selle peale, et kas issi mängib tema tissidega".

Ja siis tegi see neiu, kellele nii vahvalt kodus elu selgitatakse, mõlema käega OH SA POISS mis sheiki-sheiki / lopa-lopa liigutust!

oleks lind, siis teeks nii :D

20091121

Talvespordikuu november



änksa, kuidas talv on alanud!


7. nov jooksin Nõmme-Harku rahvajooksul. Lumi oli maas ja vahepeal tuli suusatajaid mööda lasta. (Ikka "Rada vabaks!" :D). Kukkusin napilt enne 10-t ära, vedelesin lumel ja tahtsin nutta, kuna olin niivõrd läbi. Püüdsin maomahlu neelates krampjalgselt edasi komberdada, pidevalt soovides, et keegi sõpradest mulle Medicopteriga järgi tuleks.

Kui eelviimasena finišisse jõudsin ja avastasin, et ma olin üle tunni sõna otseses mõttes endaga võidelnud, tundsin end suurima võitjana. Hea asi see eneseületus!

Järgmise päeva veetsime Kuutsemäel lauatades, esimest korda õnnestus 180 kraadine hüpe ning julgesin ka suurde hüpekasse minnna, millest õnnestus lõpuks ka kenasti maandumisega üle lennata.
AJEE, pole paha teise korra kohta :D

Ülejärgmisel päeval suusatasin Nõmme mändide all 10 km. Pole vist kunagi nii vara suuska alla saanud. Taaskord, ajeeee!

Ja nüüd, sel nädalal mingil päeval käisime Harju tänaval uisutamas.

Bring it on, TALI!!

Nii. Piisavalt uhkustatud. Edasi, vihmasesse nojaabrisse.

20091118

ingelsüda. mõlemast otsast hea. ja armas.


hea

käisin täna jooksmas ja üle maiteakuipikaaja oli taas supertunne joosta - mõte läks LÕPUKS oma rada rändama, ja see on vahelduseks nagu..puhkus.

ja pärast jooksu tunnen ma end, nagu oleks osa minust uuesti sündinud :D

selline hea tunne on, et ma mõtlen praegu mõtteid, mis panevad naeratama.

totakalt.

omaette.

ja tahaks kõiki kallistada.

hea!

20091113

something to remember me by

I was never any good
Never any good at loving you
...
m: mäletad, kuidas me koos lehma lüpsime?
M: ma mäletan, kuidas ma nuttes üksi lüpsin, sel ajal kui sina
purjuspäi magasid.
...


I´m sorry for the crimes against the moonlight




20091105

üks veider mäng


Veider ses mõttes, et ma pole seda varem mänginud ja iseenesest pole midagi keerulist.

Seoses läheneva deadline´ga - 30 a muri ei suitseta - mõtlesin, et oleks tore graafikut veidike kruttida niimoodi, et 30. sünnipäeval ma võin ennast juba mittesuitsetajana tunda selmet nautida orkutinägemuses "trying to quit"-persooniks olemist.

Niisama maha jätta - mnjaa, vastikvastik süümepiinadilemma tekib siis ju - ei tee 3 ndl ja siis justkui hüvastijätukepiks lükkad selle palgi endale huulte vahele - nii ei saa ju nautida!

Igatahes, asi hakkas idanema juba kevadel, kui OÜ Ülbik/Nohik tegi ettepaneku drastiliselt vähendada sigarettide hulka me igapäevaeludes. Seejärel ununes teema, ent kerkis taaskord päevavalgele - Värelus oli valmis proovima, ja nii ka mina, kuna mulle ei meeldi enam suitsetamine kui selline (koos kõige halvaga, mida ta endas kätkeb alates kollastest hammastest kuni uniste poisikesteni). Mis mulle ääretult mõnu pakub, on sigareti tõmbamine - coffee and cigarettes, if you know what I mean.. - see päeva esimene mahv, see mõtetetulv ja rahuhetk, mis kaasneb. Ajee.

Niimoodi juhtus ka veel, et ma olen endale mingit asja otsinud kaela rippuma. Katajaewwu tõid mulle miski asja, mis oranž ja käib kaela ja puha. Ainult et selle pöördele on kirjutatud www.help-eu.com ja ma saan suitsetades sitamaigu suhu - nii rebel ma lihtsalt veel pole, et teeks kulmu kergitamata suitsu, suitsetamisest loobumise kard kaelas.

Niisiis tegin endaga diili - mahajätmise diili. Mänguliselt. Ma nimelt nüüd võistlen endaga - kui pika vahe suudan sigarettidele jätta. Lisaklausel sätestab, et iga paus peab olema eelnevast vähemalt 1h võrra pikem. Viimati tegin suitsu pühapäeva õhtul, kui käisin lillede kasvamist filmimas. Mäng hakkas ametlikult pihta hingedepäeval 2009 kell 00.00.

Siiani olen hoidnud end suitsetamast - 2 h ja 30 min pärast siis 4 päeva. Poole paaha.

Ja ei taha teha juba sellepärast, et kui ma nt praegu teeks, siis ma ankurdaks ju endale koljusse mõtte, et JUBA NELJA PÄEVA PÄRAST SAAD JÄLLE. Praegu ma ei tea, millal saan. Aaa - praegu veel on nii, et saan, millal tahan - esimese pausi lõbu :)

Ma ei tea, kas siin on mingi seos, aga need kuradi rallifanattidest bussi-trammi-trollijuhid tekitavad mus tahtmise neile füüsiline karistus määrata ja see ka täide viia - iga faking kord, kui nad kiirendavad/pidurdavad, nagu oleks rooli sattunud purjus gorilla ja palderjanijoobes kassi ristsugutis, kes... no saate aru küll, see ei ole enam naljakas ega normaalne ega sportlik!

Ma arvan, et nädal tuleb ära.


Siis saab mõni bussijuht lõuga :D

internazionale

Mul on täiega respekt noorsootöötajate vastu - hullult lahe töö ja meganooruslikud. Pluss saavad nad minuarust reisida rohkem kui keskmine laisk riigikogulane.

Käisin eile Kopli ANKis asja ajamas - neil on ajud, kes oskavad natuke sellist vajalikku asja, nagu filmimontaaz - mul on ju vaja see selgeks saada.

No ja nii sündiski meie pisikese filmi rahvusvahelisse perre uus beebi - Kopli ANKis tegutsev kreeka vabatahtlik Dimitris. Väga lahe säga ja oskab seda arvuti/filmiasja kah. Aga naljakas oli see, et kui ta avas näitlikustamiseks mingi suht rändom videofaili, siis vaatasid mulle sealt vastu Piret ja Mari-Liis, kes usinasti rääkisid, kuidas on läinud nende foorum-teatri workshop. Niiet - kodueestlased kreekamaamehe läpakas nigu varnast võtta! Hea. Inimesed suhtlevad omavahel. Ja niimoodi pole varsti hääletades üheski riigis öömaja leidmisega muret, pluss saab hästi palju toredaid külalisi vastu võtta.



Jee. Ja täna siis tuli selle talve esimene lumekirme, rõõmu-uudistamist jagus kõigile :)

20091029

minu viimaste päevade helin



tiivutu

mul mäkerdatud miskid suled
need paabulinnulikud, petlikud

kas näed, kas kuuled?

need sirguvad ja sahisevad mu maskil, mu rüül, nad petavad,
Sa ei näe, et kannan valskuse süüd.

Need suled pole mina, suled ei tule minust.

Ma olen nad võtnud, kokku kätnud, ennast
kaunistama ja teisi eksitama endale jätnud. Sa
oled mu lähedal ja tahad mu seltsis liuelda, pilvevaibal ehk niuelda tunda
tuult oma juustes ning avada tiivalöögina oma hing.
üle kõige – see on mu soov olla Sinuga päevas ja vihmas ja alatiseks koos.
ma tahan lennata – kiirelt, ülbelt, õnnelikult, tasa – olgu mistahes meel või poos.

haldjas
rahulaps
aga kallis, ingel oled Sina
õnnelind
väikesaare meeste hirm

mul ei ole ei liblikaid ega tiibu – üksindus on mu pisar, kurbus mu veidralt õnnelik sõsar
minu toel lendu tõusta kõrgelt katuseäärelt – Ikarost mälet?
ma sulatan päikesena ja Sa kukud oma lummast. ja
Sa hukkud oma pimestatud silmist ja kurdistet kõrvust! Armastada,
hingelt suureks austada – ma oskan seda hästi. hästi

kaugelt

– suisa eemalt.

ole sõber – ja nokime koos võta sugu muutu naiseks kes hoolib ja hoiab ja ootab ja ma murdun ma nõrken ma kaotan ma kaon

sest meenun iseendale
Posted by Picasa

20091028

seemned


Olen sügisest alates olnud seotud projektiga "Kameeleon", mille eesmärgiks on hoida armas Mustamäe noor tänavalt ära, peita ta kurja alkoholi pika käe eest ning tirida ta pilgu eest filmimaailma tume kardin.

Ühesõnaga - võta need noored, kes on olemas, leia juurde, moodusta tugigrupp. Saage korduvalt kokku, vestelge, arutlege, kirjutage stsenaarium ning võtke see linti, viige läbi montaaž ja siis tehke kino ka.

A piece of cake with a cherry on top of it!

See on lihtsalt VAIMUSTAV, milliseid ilusaid mõtteid ja puhtaid tundeid noor inimene endas kannab, kui kõrgele/sügavale nad oma arengus juba on jõudnud (riviteismelise sotsiaalsusele keskendudes on seda kerge unustada ka ju). Nende säravad silmad on vist parim tasu, mida sellise tegevuse eest saab loota. Pluss muidugi see rõõm, kui vaatad, kuidas hommikul alles võõramaaloomana tundunud "kaamerajalg" tööjooksul ustavaks abiliseks statiiviks muutub.

Stsenaariumi kirjutasime kambakesi - igaüks andis oma mõtteid - kellel oli meeles pidu, kellel tunnete keel.

Üks neiu sõlmib rahu Surmaga, kes ta ema viis. Ja läbi selle ka iseendaga, arvan ma.

Stsenaariumi saime miskitmoodi tervikuks (loe: enam-vähem loogiliseks sündmuste jadaks) seotud.

Ja nüüd filmime. Stseenid lavastavad nad ise. Kaamera panevad tööle ise. LEIUTAVAD. ARUTLEVAD. Eesti keeles. Vene keeles. Inglise keeles - meie hulgas on eestlaseid, eestivenelasi, armeenlane, aserbaidžaanlaseid. KATSETAVAD. Ja mis kõige vahvam, nad on hingega asja juures.

Kati hakkas nutma, kui me leina filmisime. See oli arvatavasti päeva kõige hingelisem hetk. Ja sellele järgnenud spontaanne aplaus noortekeskuse noortelt. Ja noh, Kati ei mänginud, vaid oli pealtvaataja.

*

Eile tegid nad iseseisvalt. Filmisid üleeilsele materjalile peale - väärt õppetund, ütleks ma :D Täna, just praegu, kui ma siin konverentsil istudes seda trükin, avastavad nad taas omapäi. Õhtul on oodata igasuguseid üllatusi, ühesõnaga.

votnii. Seeme on mullas, vaatame siis, kas tuleb orhidee või lepavõsa või rukkilillepärg.

20091016

Mass Destruction





My dad came into my room holding his hat
I knew he was leaving,
he sat on my bed told me some facts, son.
I have a duty, calling on me
You and your sister be brave my little soldier
And don't forget all I told ya
Your the mister of the house now remember this
And when you wake up in the morning give ya momma a kiss
Then I had to say goodbye

In the morning woke momma with a kiss on each eyelid,
Even though I'm only a kid
Certain things can't be hid
Momma grabbed me
Held me like I was made of gold
But left her inner stories untold
I said, momma it will be alright
When daddy comes home, tonight


Whether long range weapon or suicide bomber
Wicked mind is a weapon of mass destruction
Whether you're soar away sun or BBC 1
Misinformation is a weapon of mass destruc
You could a Caucasian or a poor Asian
Racism is a weapon of mass destruction
Whether inflation or globalization
Fear is a weapon of mass destruction

Whether Halliburton or Enron or anyone
Greed is a weapon of mass destruction

We need to find courage, overcome
Inaction is a weapon of mass destruction
Inaction is a weapon of mass destruction
Inaction is a weapon of mass destruction

The skin under my chin
is exploding, again.
I'm getting stress from some other children.
I'm holding it in, we taking sides, like a politian
an if I get friction we get to fightin.
I defend my dad he's the best of all men
an whatever he's doin he's doin the right thing.
Its frightenin but it makes me mad, why do all
of these people seem to hate my dad?
an if that ain't enough, now I've got these spots.
I go to sleep every night with my stomach in knots.
and whats more I can hear Mama next door
explore the radio for reports of war.
and all we ever seem to do is hide the tears,
seems Daddy been gone for years.
But he was right, now I'm geared up for the fight
an he would be proud of me if Daddy came home tonight.


My story stops here, lets be clear
This scenario is happening everywhere
And you ain't going to nirvana or farvana
You're coming right back here to live out your karma
With even more drama than previously, seriously
Just how many centuries have we been
waiting for someone else to make us free
And we refuse to see
That people overseas suffer just like we
Bad leadership and ego's unfettered and free
Who feed on the people they're supposed to lead
I don't need good people to pray and wait
For the lord to make it all straight
There's only now, do it right.
Cos I don't want your daddy, leaving home tonight.

don´t even guess, you know it´s
faithless

20091012

Elu

näitab üha enam oma ilu.

IMELINE!!!!

20091008

Ralliässad

Ma saan aru küll, et transiit on kokkukuivatatud jne, aga kas siis "EOS" jm kirjadega rallitiimid peavad tingimata oma roolikeerajaid TAK ja TTTK tööle kupatama?! KURADIKURADIKURADIFAKK

ma ütlen, ma olen juba väsinud sest pidevast vanamemmede püstitõstmisest ja ühissõidukisuuruse lumelauaga sõitmisest; samuti ei intrigeeri ka kiirendusmäng "püüan-saada-istuma-enne-süstikstarti -/-äkkpidurdust".

Kallid armsad bussijuhid, kes te Helsinkis inimesi hellitate oma õrna roolikeeramiskunstiga! Palun naaske koduradadele ning laske Mart, Ivo ja Kalle tagasi rallirajale, samuti ma näen ju, kuidas pisar vaikselt voolab mööda Vasja, Priidu ja teiste endiste kolhoosnike tuultesparkunud põski - hing ihkab kombaini, traktori rooli, põldudele, vagude vahele.

Hooligem neist, kes on kurvad ja mängivad reisisaatjaga rodeot!

20091002

mr. Propper bõl zdes

Teemaradadel "Appi, mul on nii sassis /koristamata!"

Natuke, tsipa sassis korter on nagu pühapäevahommikune soeng armsa tüdruku kuplil - teeks pai, aga kammi peidaks ära, sest..see on kodune. Hõumi.

Teistelt eeldan ma miskipärast, et nende juurde minnes ei sattu ma ukseava läbides mööblipoodi või laborlikult steriilsesse kambrisse, kus kõik läigib ning lina on siledam kui äsja mahasadanud asfalt. Ise - Elagu sokipaar voodi ees ja tolmukübe kopiotsal! Ja voodi jätan ka vahest üles tegemata ning raamatud vedelema - hea, kui kondikapis on pesatunne. Kui ma elaksin muuseumis, siis ma oleksin arvatavasti kodu(tunde)tu. Samas ma mõistan - kui keegi külla tulemas, siis ise vilgutaksin lappi nii kuis jaksan.

Does that make a pseudokorratusearmastaja?

20090911

Tõmba koomale!


Bussisõidu ajal juhtub ikka, et vajud unelusse - eriti, kui oled end kuldsügiseses päikselõõsas akna alla mõnusal moel istuma sättinud.

"Ehk tõmbate end koomale?" küsib peas juba kuninglikku halli kandev energilise silmavaatega vanem daam, kes rüütatud valgesse.

..asjakohased kohmitsused, parkis end kenasti minu kõrvale ja hakkas kah unelema..

Köhatasin kaks korda.

"Nüüd on teie kord end koomale tõmmata!"

"Hehee, seda ma just ootasingi, ilusat päeva!".

Vanad inimesed ja ühistransport on väga toredad! :D

ta tuleb!

Kogu oma elu me ootame teda. Kui ta lõpuks täies hiilguses kohale saabub, ei mäleta me, et oleme terve oma elu ootusärevuses särisenud.

Seda juhtub ikka, et jätad võtmed ja rahakoti tööjuurde - annab elule tsipake vürtsi juurde. Aga PALGAPÄEVAL?

Ning tõeliselt põnevaks läheb elu siis, kui töökoha ja kondikapi vahel lamab 40 km rööpaid - liipreid ning kotis on hambahari, uikarid, higipulk ja ujumisprillid.

Samas tuleb järeldada, et vanadusnõtrus on parim vabandus võtmaks ette üht korralikku sleepover´it, eksole? :D Tööle jõudsin ühesõnaga tagasi väljapuhanuna ning oksi-lehti juustes ei tolgendanud.

Täna unustasin ka midagi maha, ent hetkel ei meenu, mis see oli.

Nii et -ta tuleb, olgu ta tervitatud!

Seega ja käesolevaga, kallid sõbrad, palun Teil nüüdsest enese (taas)tutvustamiseks lapsepõlvepilte kaasas kanda.

20090908

Veidraid kõnelusi tuleb ju ikka ette, ent miks?


Tulin koju. Peolt. Kell oli pühapäevahommik ja päev oli pool kaheksa.

Tedre tänaval tuli mulle vastu vanem lühike naisterahvas ning minuni jõudes küsis, et kas ma kuulsin - mida - armastus on nii otsas, et lubavad ära tappa ja peksavad. Kõigepealt oma naist ja siis nüüd on hakanud tütart ka peksma. Jutt käis ta naabritest, kelle harmoonia piinleb agoonias vist.
Ja tädi rääkis aina edasi. Vihma sadas, aga ta ei märganud vist - ta läks oma lapselapsele külla. Lapselapsele, kellele ta kinkis mingi sahkermahkerdamise läbi pääsu kodust - tütar olevat tal kiiksuga. Ja sellepeale oli väimees talle peksa andnud - kolm koljumõra (kuidas see võimalik on?) ja sellest tulenev närvihaigus on tulemuseks - ta ei saa eriti nt uudiseid vaadata, kuna ärritub liialt. Väimees pidi ka kiiksuga olema - nagu ta tütar ja ka vägivaldsed naabrid, kes olid lapse pärast kakelnud ja keegi oli lubanud kellegi ära tappa (mees naise, kuimaieksi) - kiiksuga järelikult..

Ja poliitikud.. on kõik peale ühe pahad ja kurjad ning see tuleb neile kunagi ringiga tagasi. Ta saaks ise neile teha, kuna tunneb süsteemi, sest on seal sees olnud. Aga ta ei tee, sest selleks on olemas keegi teine, kes tagasi teeb. Ja siis näitas ta mulle puulatva. Puuladvast mööda, taeva poole. Taevas endiselt jumalad nutsid, nagu aafrikas vist öeldakse. Aga seda ta ei märganud vist.

Ta on üle kolmekümne aasta piiblit lugenud. Ja arvab, et selleks peab ikka suht valmis olema. Et seda lugeda. Ja plaanib edasi lugeda.

Iga asja väite kinnituseks ütles ta mulle, et "Küll Sa näed, poeg!".

Aga tema Oswald oli 22 aastat Sinimägedes SS ridades. Ja ta oli ta viimane armastus - ma kuulsin seda väljendit esimest korda. Küsisin, et kas armastusel on lõpp ja et kas ta on enda südame nii lukku pannud, et arvab, et armastus enam kunagi sinna ei pääse?

Ma sain valesti aru - need olid olnud Oswaldi viimased sõnad, kui ta, pea naise süles ja naise käsi tema juustes, hinge oli heitnud - "Sa oled mu viimane armastus!"..

Muideks, Oswald ja ta sõbrad olid toorelt ringi lasknud ja neil oli sitaks naisi olnud, aga ARMASTUS oli midagi muud. Ja sel naisel on igaveseks teadmine, et ta oli oma Oswaldi viimane armastus - seda ei saa keegi talt ära võtta ja seda ei saa Oswald enam ka kellelegi teisele öelda.

Kaua me seal rääkisime, ma ei tea, aga pojapoeg sai arvatavasti natuke oodata.

Mingi hetk ma unustasin ära, et vihma sajab.

Mul on siiralt hea meel selle tädi üle.

Ja selle vestluse üle.





20090902

kooliaeg

See eriti mõnus aeg, mis algab nii suure sigina-saginaga, et pole aega isegi klassikuid tsiteerides nentida, et käes on suve nukker lõpp. Enesetundele panen praegu hindeks 10, meeleolule 9 ja vaimsele valmidusele 2 - selline tunne, nagu peaks teatris lavale minema teadmata, mis tükk esitusele tuleb :D Seega pole ime, et esimeses klassijuhatajatunnis suutsin esineda selliste fraasidega, nagu : "Kas te saite küsimuse oma vastusele?" ja "Mis päev täna on?". UDUDRUUDUS ma ütlen!

Jip, tuleb nentida, et see lihtne fakt, et mul on esimest korda üksikklass, on päris hea - vägagi mitmeti.

Eile tundsin, kuidas minu tee siin koolis hakkab vaikselt ringi täis saama - need õpilased, kes mu esimesed olid, saatsid nüüd, olles jõudnud kuuendasse, minu selleaastaseid esimesi aulasse. Hinge võttis härdaks ja mingisugune veider võbelus tikkus hinge - ja see oli niiiiii hea võbelus, et pintsel ka ei maali.

PS! Mis värk see on, et õpetajad pärast aktust nagu surnud magavad?

20090707

grupihingeldus




Käisin laulupeol. Kohapeal oli kõõõõõõik jumalast sjuuper - inimesi - oli, õlanukitunnet - oli, laulu võimsusest saadad külmavärinad ja -judinad, mis mööda selgroogu ülehelikiirusel ajju tormasid - olemas!
Laupäevasele vabaõhuestonia kogemusele pani mõnusa kirsi Kirsikesega läbi hämara ja vihmast tilkuva Kadrioru pargi ühe leelotava koori jälitamine. Ja eriti mõnusaks tegi kogu loo see pisi-pisi-pisiasi, et nad olid nõus sooviloo esitama. Hmm, kellaüheteistkümnene "Vana mehe laul" vihmases kadrikas? Koori esituses? Hetk, mis looritas oma salapärase olemuse ning hingelise külluslikkusega kogu ümbritseva - muutes selle millekski eriliseks, mis talletub sügavale mällu üliarmsate mälestuste igavesele mängumaale :D



Pühapäevane kava oli enam rahvalik ning kaasalauldavam - selline, NAGU LAULUPEOLT EELDATAKSE - pluss ilm oli änksam ja rahvast tundus, et oli veeeeeeeel rohkem. Eelmisel päeval loendasime erinevaid rõõme, mida märkasime - alates laulurõõmust kuni kohtumisrõõmuni. Tänane topic oli armastuse mustmiljon erivormi ning palet - inimeste emotsioone oli mõnus jälgida ning pildistada, see kudagimoodu laeb hinge.

Ja Laine pani hästi, 10 pikka paid talle!

Ning kopterist on veitsa kahju:

20090629

How you emergency?

Kusjuures, ma ei mäleta, et ma endale blogi oleksin tahtnud teha - nagu ever. Nüüd aga tuli tuhin peale seoses tähelepanekuga, et iga mu lause ja mõte sisaldab alusena ainsuse esimest pööret. Ikka isekuse tipp ju, kui suudad elu ainult läbi minaprisma vaagida.

Niiet - this is how I emergency.

Elu plusspoolelt niipalju, et meie kikusid, nahka ja vööümbermõõtu tuuniv joogipoolis, mis sisaldab 1,5 liitris umbes 150 gr suhkrut, on villitud maailma kõige khuulimasse anumasse:





Ajee nagu!