Täiesti hull, kuidas mõnikord vaatad mingit situatsiooni kõrvalt ja selles osalejad esmalt ühenduvad ja seejärel lähevad üle multikategelasteks. Esimestel tööaastatel olin ma mingis pidevas reaalsusvirrvarris, mis meenutas väga Simpsoneid. Lihtsalt osad tegelased on .. ekraanilt plehku pannud. Seda juhtub ikka ja jälle ja kõigil, eksole.
Nüüd aga tuli hoopis uus tase. Kõndisin tänaval ja vastu tuli inimene. Ikka vaatan inimesele otsa, eksole. Ja sel hetkel, kui ta must möödudes naeratas, sain aru, et terve oma eelmise elu sõi ta kala. Sest ta oli delfiin. Plaks, eelmise elu lugu, plaks, tagasi tänaval kõndimas.
Täiega oleme tegelikult hiiglase unenäos. Täiega.
No comments:
Post a Comment