 | |
| yes, they do! |
kui pärast paari tundi und lähed ja hängid grämsiga surnukal ja siis chillid mere ääres, ja kuulad-kuulad-kuulad, saad vähemalt kahest asjast aru (lihtne aru saab korraga vähe aru). Esiteks, Elu on ise üks paras maraton. Selline maraton, mis on lugudest tulvil. Teiseks, alati tuleb järgmine maraton - kui vaid tahad, igaühele oma.
No ja kolmandaks-neljandaks jne saad üha rohkem aru, et Elu hetked ja Elukad on kingitused. Tunne ainult ära ja oska vastu võtta. Nii lihtne see ongi - maratone maika väel sprintida.
No comments:
Post a Comment