Mu kõhulihased on täiesti haigel tasemel valusad. Hängisime täna vanaemaga keskturul ja see teema, mida vanad nt kartulimüüjatega kütavad, on täiesti ebareaalne - aasitakse ja nöögitakse täiesti maffiatasemel, ainult silmanurgas saatanlikult naerev tuluke reedab, et kohe-kohe hakkavad kõik naerma, mitte ei haara relvade järele. Vana kool, alates kartuli päritolust ja sordinimedest....kuni selleni, et meemüüjaga eurot sarjates sajab vestlusse eiteakust sisse dressmees päevakajalise teatega Kreeka eurostloobumise otsustest ja veendunud loogikaga, et eks kroon on ühes madalate hindadega varsti tagasi. Millal vestlus Põltsamaa kartulimüüja võru murrakust meemüüja uudiseankru eesti-veneks üle läks, ma ei tabanudki, olin liighõivatud naeru allasurumisega.
Aga kaks asja on kindlad.
1. Turul tuntakse kohe ära, kes on vana turuline ja kes uustulnuk. Turudiskursust pead valdama, mõistate?
2. Selga pöörates ja kolme sammu kaugusele jõudes saadavad vanainimesed Sind endamisi muheledes nii kaunilt perse, et tekib suisa soov kohe minna :) Jälle - ei saa miski vastu vanakooli kõnepärleile (<- on selline sõna ikka olemas?).
Turult minekule sättides ujusid meile külje alla kaks meest (kuidas Sa, kallis inimene, kombineerid dressid ja tunked!?), kes pakkusid kulda - me tänasime ja teatasime uhkelt, et meil on seda niigi palju.
Ma olen kindel, et nad saatsid meid.... samal ajal, kui meie neid :)
Ega ta ju pärast turgu ei lõpetanud - terve pärastlõuna sain niimoodi naerda, et..oeh, valus.
Aga ühe elutarkuse sain ka, selle postitan suisa eraldi (ma ei mõista, kuidas ma seda varem pole kuulnud?).
vot nii - granny absiga suveks vormi!
No comments:
Post a Comment