auhtraalia

carnarvon backpackers

Hostelid - eriti backpackersite omad - on need kohad, kus peatudes tuleb töö kergemini Sinuni. Sain seda väga ootamatult ja suht veidralt omal nahal tunda.

nagu lubatud!

Esimene töö leidis mu kolmanda riigisviibimise päeva õhtul  - teatati, et ma pean....külmikuid loopima? 
Suht kreisi on see nende kohalike rääkimisviis - ükskõik, kui pikk väljend püütakse teha ühesilbiliseks häälitsuseks, millel on järsk langev rõhk. Nagu oleks keegi koerale kanepit andnud. Ülejäänud, kes arusaadavamalt end väljendavad, mõjuvad, nagu oleks keegi lapsele midagi andnud. Tegelt ka, saksalsed ja prantslased räägivad arusaadavamalt! Vähemalt minu kõrvale, mis siinse keelekõlaga veel harjub.

minu esimene tööpost

Tegelikkus oli see, et ma leidsin end siin, keset meie mõistes suht suvist Carnarvoni hommikul -20 C käes krevetikaste loopimas. Päris khuul töö! Aju puhkab ja keha aurab ja kui tempo on ka hea, siis ohohooooo, freezin´gym! Paari tunniga loopisime lindile ligi 19 tonni krevette ja krabisid. Tasu kohe kätte ja natuke hiiglasuuri tiigerkrevette ka boonuseks. Pluss laeval tegutses tõega jolly ja merry fishermen. khuul. 

liinitöö

Jõudsin koju ja enne, kui dushi alla jõudsin minna, tuli teade, et mind oodatakse 2min pärast – auto tuleb järgi ja lähen auh-auh-auh-auh. Mingi ehitus teemauh-auh-auh.

täiesti tavaline tegevus

Pool tundi hiljem aitasin paika panna poolikut maja ja paar tundi hiljem sõitsin rekka kõrvalistmel mööda küla ja vaatasin kurvides, kas teine pool majast veel alles on. Õhtuks võttis ikka laibaks küll!

ei lõppenudki kraavis see sõit

Teisel päeval viskasime ühe prantsuse kuti ja kahe hollandlasega kaks laeva tühjaks – teisel polnud konveierit ja kogu meeskond oli maani täis, seega sai kuulda päris palju naljakat. Kui midagi aru sai,sest...kõss-auh-kõss, junou. Aga alkohol tundub siinpool samamoodi mõjuvat, nagu kodus, ainult selle vahega, et:

• Kokteilid on purgis olemas –nt.  jim beam + cola.
• Õlu/siider/vein on põhijook, kange on vist liiga kange.
• Inimesed joovad ka roolis. Mõni ime, et nad valel poolel sõidavad.

parim tasu!

Sellel ehitusel saime maja paika kolmanda päeva lõunaks. Sealne parim karakter oli meie ülemuse, endise kirikuõpetaja narkomaanist poeg. Selline tüüp, kes on endal ajud konkreetselt ära kõrvetanud – nii palju narkot teinud, et kupli all ongi keerdude asemel keeglikuul. Ja saab selle eest, et teovõimetu on, igakuiselt riigilt 700 AUD toetust. Mille siis esimesel päeval maha joob. 

ilmamaa kõige sõbralikum narkomaan - jõuluvanaga mestis! 

Meie sattusime ehitusele siis, kui tal toetuspäev oli :D 50 suitsu päevas ja külmkapp alkot täis, ajeee, eksole. Mees ise oli ülikõhn ja jalas tilbendasid tal teksaräbalad – nii, et pool perset paistis ja no need olid ikka nii madalal, et ma sain ikka kohe aimu, milliste põõsaste poolest auhtraalia kuulus on. A real bushman, kui nii võib öelda. Aga loomupoolest oli ta väga sõbralik ja lahke, seega no worries, eksole. Meie esimese päeva õhtul, kui me olime lahkunud, oli ta wc-s kaklema hakanud, karjunud, pudeleid loopinud ja lõpuks käe läbi klaasi löönud. Ja ta tegi seda kõike üksi. Politsei viis ta haiglasse tilgutite alla ja järgmisel hommikul oli ta tagasi tööplatsil. No worries, eksole :D

meega tiigerkrevetid a la notre chef 

Hosteliga on see tore lugu, et saad tuttavaks paljude toredate inimestega - ja mõtle, kui viskad krevette ja roomad majade all koos kirglike prantsuse amatöörkokkade ja rotterdami mereannirestorani manageridega! Siis võtad hiljem, pärast päikseloojangut, mereäärsel vabaõhugrillplatsil koha sisse, kuulad saksa-prantsuse-hispaania-eesti-inglisekeelset vestlust, paned käe ümber maailma kõige ilusama piha, suled silmad ja mõtled - ai, kui hea! nagu päris. nagu kodus. ra!

kas see on päriselt?

oiaitähhh!