ka minu näpud seiklevad

Lennukites on päris veider see õhk. Minu sõrmeotsad igatahes lõhenesid mõnuga - nagu hoiaks kriiti näpu vahel või jalutaks talvel paljakäsi mererannas. Kuna igikestev ja mittekunagiotsalõppev norra kätekreem jäi kodumaale, siis lõpptulemus oli selline:

 Praegu tuli meelde - lennukis küsis nende kohta ka see Brunei ajakirjanik. Ja tundus murelik, et äkki on mingi nakkav seene- vms haigus. Ja siis koguaeg aevastas ja rääkis, et on hästi allergiline - isegi lennujaama kuivale õhule ja lennuki toidule. Ja et siis on koguaeg näost punane ja palavikune ja köhib ja aevastab ja tatistab ja et keegi ei taha ta kõrval istuda ja et arvatakse, et tal on SARS. Ja siis läks näost punaseks ja köhis ja aevastas ja tatistas ja ma püüdsin vapralt edasi ta kõrval istuda ja mitte arvata, et tal on SARS.
Õnneks jäi ta varsti magama ja ei aevastanud enam. Ja siis ei tundunud mina enam nii murelik: