Jep. Olen siin kaunil maamunapoolel, kus kõik, mis meenutab liiva ja on punast tooni, mulla pähe kokku kühveldatakse, juba mõned jooksusammud seadnud. Kodu lähedal on lennujaam, teisel pool lennuvälja mäe otsas kinnipandud kosmodisk, lahe ääres on palmipuud ja saare peale viib sild, millel kunagi sõidutas tramm lambaid. Teisel pool saart on ookean ja igalpool kasvavad põõsad, põõsad, põõsad. Ning põõsastest tõusevad ehmunult lendu roosad papagoid. Palmid kasvavad ka, aga rohkem tundub nende levik olevat seotud majade ja kõnniteeäärtega. Ja igal pool on üleval kollane päike ja all punane liivjassavine muld.
 |
| konkreetne aiapost |
 |
| 8km kodust - ja aitas inimese Kuule! |
 |
| paar kilta kodust - jeeha! |
 |
| täiskuu ajab kreveti põhja ja laeva koju |
 |
| taamal tüüpiline AU pensioniiga |
 |
| kus kõnnitee - seal palmid!!! |
 |
| the bush |
Huvitav on see, missuguseid mänge aju võõras looduskeskkonnas mängib. Meeled on joostes koguaeg valvel - nagu oleks kuskilt mingi oht varitsemas. Küll kahtlustab silm puunotis madu, siis jälle ütlevad kõrvad tuules krabiseva kilekoti peale, et põõsast on krokodill tulemas. Ja mingi osa kuplialusest on pidevalt otsimas mõnda puud - posti - ehitist, mille otsa ronida. Khuul. Kriipi. Aitäh,
Kanal 2.
No comments:
Post a Comment