 |
| Taamal terendab ookean |
Exmouthi linnake, kus me Ningalood avastades pesitsesime, hiilgas varakult suletavate poekestega, kus kilekotte ei müüdud - kui endal pauna polnud, jäi võimalus ostetud kaup kasutatud kastis koju viia. Ühel hommikul pöörasime enne veepoole suundumist autonina vasakule ja sõitsime piki mereäärt hoopis üles mägedelle - lubati autosõidurada kanjoniäärel. Kanjon - oli. Sõit - oli. Äär - oli. 11 km puhast rõõmu, mis sündis arvukatest peatustest ja ronimistest.
 |
| iidamast aadamast kiva |
Tundub tõesti, et see saar on igivana ja ajahambal on olnud aega, et oma turja vastu kaljunukke sügada. Vallutasime kolme jalga ja saba lonkava kaljukitse kombel erinevaid kaljueendeid ja künkatippe ja saime omal nahal tunda kuumarohke kliima taimede torkivat külalislahkust. Väga, väga lahe oli! Lisaks mälupildistamisele käitusime arvatavasti nagu õhinal jaapani turistid - iga ilmakaar sai mitmekordselt mitmesse masinasse jäädvustatud.
 |
| tahan ruttu, varsti ja varjuga. tahantahantahan. |
Kunagi oli ühes kaamerast kamba peale küll. Pärast ilmutamist leidsid pildid ilusasti tee kõigi asjast huvitatute albumitesse. Kulu ja kirjadega ja vahest tuli kaua oodata, kuniks film täis sai, aga asi sai tehtud. Pilt omas emotsionaalset väärtust ja kätkes endas lugu kõigi asjaosaliste jaoks. Nüüd on kaamera vaat et igal inimesel.
 |
| Brazili mälupildiaparaat |
Ja vaadates meid kuskil imeilusa vaate ees seismas, hoides käsi justkui selle ilu ees alistunult ülal, tekib tahtmatult mõte, et pilt pildina on muutunud. Enam ei ole esmatähtis, et vaadake, pildil on koht, kus me kord käisime ja et mäletate, kui vahva meil oli. Sellest tähtsamaks on muutunud fakt, et mina käisin ja mina nägin ja mina selle fotole ka jäädvustasin.
 |
| 10 sekundiga enda kaadrisse |
Nagu toimuks pidev vaatejaht - sest milline jahimees ikka teise kuulist kukkunud sea turjale oma saapa paneb. Suur Fotograafialane Individualiseerumine? Saavutusvajadus? Või eneseteostus? Ehk on hoopis nii, et igal lool on nüüd oma isiklik pilditugi? Või muutme me jaapanlasteks? Kuigi ausalt üles tunnistades (olles ise see kõikse hullem klõpsija) tunnen ma sügavat muret - kuhu kõik need pildid, mis üle laia maailma tehakse, lähevad? Mitu pilti on tehtud Laulukaarest või Ostankino teletornist? Kes neid vaatab? Mitu korda? Kuidas jaapani keeles like kirjutatakse? Kuhu?
 |
| 好む |
aitäh!
No comments:
Post a Comment