Seakamararada

Sipelgatel on hea süsteem. Lihtsustatult võib öelda, et siblivad näljaselt ringi ja jätavad endast jälje maha. Oma retkel panevad nad samasse puusse vaid korra - ja lähevad edasi järgmise puu juurde. Heasse kohta, kus näiteks suhkrusai on kapi taha kukkunud, satuvad nad ikka ja jälle tagasi. Mida rohkem satuvad, seda tugevam jälg jääb neist maha.  Usinad kaasvägilased  võtavad tugeva jälje üles ning peagi on sipelgail rada, mida mööda mõtet astuda, valmis.

andestage, kallid filoloogid, järgnev lõik

Ma olen päris kindel, et see marsruut, mida mööda me siin saarel liigume, kattub suures osas sellega, mis enamusel teistel teelistel jalge all. Kui mõnesajakilomeetrised looduspargiteemalised punaliivased teerajaaasad  välja arvata, vurame me kõik siin  piki üht joont, lastel oma sõidukeil sedasama bituumenihõngulist graniitklibutriipu neelata. Sihtpunktideks on suuremad linnad, mis vara- ja varutäienduspunktidena siravad kui tähed, ja ühes neid ühendavate radadega nad justkui maaliks kaardile Austraalia-nimelise ja lopergkerakujulise tähtkuju.

Kuna sellist liitsõna, nagu lopergkerakujuline, ei ole mõistlik kasutada, siis viitan edaspidi kujust rääkides seakoodile ja tähtkujude asemel kujutage ette seda kooti ümbritsevat imeilusat kamarat.  Piki seda seakamararada me  siin seiklusnäljaste ja elujanustena sipelgakombel siblimegi - ühed päri-, teised vastupäeva ja vaid vähesed otsustavad pioneeriks hakanuna peavoolust irduda.

 Kuigi ma olen olnud Austraalias veidi üle kuu, olen selle aja jooksul liikunud ca 2500 km - ja kohtan üha ja üha neid inimesi, keda olen juba kuskil näinud! Näiteks söön hostelis makarone ja sisse jalutavad prantslased, kellega 1500 km lõunapool jalkat tagusime; viin CV restorani ja leti tagant karjatab "Hey, Estonia, no moustache!" seesama Ben, kellega tutvusin Au teisel päeval Perthis; ostame pärast väsitavat snorgeldamispäeva väikelinna tanklast jäätist ja kõrvale pargab autotäis Eesti poisse, kellega koos tüdrukud veel nädal varem meloneid loopisid. Suisa hirm tekib, et kas ülejäänud aja jooksul veel kellegi uuega kokku puutume  :)

viru termiidid

 Sellised, me inimesed olemegi - niheleme üheskoos mööda maailma nigu oleks sipelgad püksis. Hea süsteem meil ikka. Minul on vähemalt nimemaagia näol  vabandus olemas :)