20110826

i´ve got you, babe


naturaalruloo

Arvatavasti tundusid päris pisikesena need mõned vaevalised sammud, mida värisevatel põlvedel ette sai võetud, ülipõnevatena. Sama tähtis, kui põnevus, oli ka mugavus - perse pidi ümbrust uurides kuiv olema! Aastad on möödunud ja kuigi põnevusenäljas sammud on muutunud kilomeetristeks, on taguotsale esitatavad niiskusnõuded samaks jäänud. Olen neid nõudeid laiendanud ka madratsile ja voodile - katus olgu vihmakaitseks pea kohal ja seinad enam-vähem sääsekindlad. Hostel, mis meile viimased kolm nädalat peavarjuks on olnud, täidab neid kahte nõuet suurepäraselt - sääsed on õues ja madrats on kuiv.
last resort 
Esimest korda siia sattudes tundus, et ohhoo, mis lahe elamine - akendel on klaaside asemel võrk, majal on mõnus basseininurk ja sisehoovis asub köök! Oma palmidest ümbritsetud avatuse ja troopilise olemisega meenutas see saabumine üht seika ühest mõnusast rannafilmist ja see kinkis suunurgale mõnusa lisailapisara.
Paik kannab nime Last Resort Backpackers  ja siia voorib kokku igasugust rahvast - tooni annavad erinevat tõugu eurooplased ühes mõne ameeriklasega, sekka paar ontlikku ringreisil olevat  aussi, kes vanaduspõlve naudivad ning vürtsiks on siia saadetud ka india ja teiste riisipõllumaade kaunist noorsugu. 
ja nii kuivab me kõigi pesu
Minu suurteks lemmikuteks on paar tüüpi, kes oma elurõõmu ja jäägitu kiindumusega rokkmuusikasse on mind veennud, et Beavis ja Butthead on suureks kasvanud, end paljundanud ja elavad siinsamas, allkorrusel. Või noh, allkorrusel baaripuki ümber tiireldes. Ja niimoodi praktiliselt igal õhtul ja valjult ja kuni 23ni. Tore on see, et igal õhtul on jukeboxi tiskokavas ühed ja samad lood, ma oskan juba kümmet laulu peast laulda  :) Ei, tegelt ka, ars longa, vita beavis&butthead - noor inimene peabki lõbutsema ja tore, kui minusugune vanatoi seda veel lähedalt kaeda saab. Ei mingit tsivilisatsiooni lõpu koidikut pole siin, puhas pulbitsev elurõõm! Mi laiki!!
sisehoovipiigad
Ahjaaa. Sääsed. Evolutsioon, mida kartsin, on toimumas! Nad on imepisikesed - pool kuni üks millimeeter pikad ja ai, kui hääletud! Aga närivad nii, nagu oleks neil suus tati asemel  magma! Kätele - jalgadele jätavad nad endast maha nii aukliku ja kupatanud pinnase, et hääletu hävitustöö lõppedes vaatab Sulle käeseljalt vastu Kopli narkomaani reie sisekülg.  Saate aru, mingi hääletu poolemilline londiga pudulojus mõjub meie õrnpiimjale nahale nagu komeet Kuule! Loodus on tõesti hämmastav! 
Vat selline on meie hetkeline elukeskkond. 
sääsetapumasin
Muideks, mu põlved väärivad veidi tähelepanu - et näidata üles hoolt.  Nimelt saab neile elu jooksul tänu sääskedele tagumikust palju rohkem lakse osaks. Võibolla nägid mu pisikesed põlved tulevikusamme ette - ainult et tumedais toonides - ja värisesid täitsa asjatult. Või nägid nad hoopis ettekuulutust salasääskede ülestõusust ja värisesid täiesti õigustatult. Igatahes, midagi nad nägid, täitsa tublid poisid, seda tahtsingi öelda, jutul lõpp. 
nari on popp nagu teksajopp

No comments:

Post a Comment