sotsiaalne õli a la oz

aga nandu?

RSA - see on lühend, mille taga peidab end salajane jõud, mis suunab saarerahva ja tulivee vahelist suhet. Kohalikus keeles Responsible Serving of Alcohol - nimeline kursus tuleb kõigil läbida, et saada vastutustundlikuks alkoholikäitlejaks. Kui meil piisab 18st eluaastast, et jooki serveerida, siis siinmail on lood teised.  Ole või 67, aga selle dokumendita ei või restoranis veini lauda viia ega poes märjukest riiulisse panna. 

Kursus ise on selline, kus tutvustatakse alkoholi puudutava (kohaliku) seadusandluse ajalugu; räägitakse sellest, millised on tarbimisega seotud müüdid; saab selgeks, kuidas kesvamärjuke toimib ja kui kiiresti maks töötab. Ahjaa, mida-ei-tohi-teha-ja-kui-teed-saad-rämeda-trahvi sektsioon on ka. 

Kui inimene on purjus, ei tohi talle alkoholi müüa. Kui müüd, saad trahvi, ja saab juhataja ka trahvi.

Kui inimene on alakas, ei tohi talle müüa. Trahv-trahv.

Kui keegi ostab purjus inimesele või alakale, saavad see keegi, müüja ja juhataja trahvi.

Ühesõnaga, inimene on loll ja võib kõike teha, tema trahvi ei saa ja oma tegude eest ei vastuta. Samas võib ka öelda, et alkoholitootja vastutab oma toodangu levitamise eest müügiahela viimase lülini. 

Reaalsuses toimub asi nii. Töötasime kambakesi kohaliku seltsielu tippsündmusel Broome Cup´il, mis iseenesest on hobustele panustamise hooaja lõppakord. Baaris müüsime nii pudeli kui purgijooke - valmiskokteilid, õlled-siidrid. Esiteks, kõik tuli lahti teha, enne kui inimesele annad. Teiseks - ühe müügitehinguga võis inimene osta maksimaalselt neli alkohoolset jooki. Ja isegi kui ostis kohe veel, siis leti äärest tohtis lahkuda neljaga. Ülejäänud tuli sõprade kanda anda. Õlle võis kodanikele pudeliga anda, kuna see oli lahja. Aga kuna siider oli kangem, siis see tuli välja kallata. Mingil hetkel, kui mehed puu otsa ronima hakkasid ja naistel kleidid üle pea lendama hakkasid, öeldi, et kellaaeg on nii kaugel, et klient võib ainult kaks jooki korraga osta. Natuke aega edasi, ja öeldi, et nüüd tuleb kõik joogid plasttopsi kallata - see piirab siinsete  inimeste joogiisu, muideks. Ja osasid õllesid enam ei tohtinud müüa - need, mis olid kanged (siin tähendab see 4.6 st õllet). 

Vot selline lugu siis. Koguaeg hoiatati, et ärge purjus inimestele müüge - politsei on siin pideval salareidil ja proovib vahele võtta - nii sai üks tüdruk sule sappa, jäi oma litsentsist ilma ja muidugi - trahv-trahv-trahv. Inimesed aga püüdsid mitte ülemeelikuks minna - eriti baarile ligineti suht vaoshoitult. Kuna muidu äkki öeldakse, et ainult vett saad, ei muresid. 

Poodides-baarides on üleval trahvi-politsei jms sildid. Ja ühed neist toovad välja väga lihtsa kontrolllahenduse jumalastaadiumisse joonud kundede taltsutamiseks - "Vägivaldne, korda rikkuv ja  argumenteeriv käitumine on litsenseeritud asutustes keelatud". See viimane on minu arust see, mille peale põhiaur peo lõpus läheb. Aga siin - kes end sitapeaks (Terv, G!) tõmmanud, tõmmaku uttu!  

Sellised lood on siin ( vähemalt Lääne-Austraalias - kuulda on, et igal osariigil omad seadusepügalad ja igal asutusel oma suhtumine).

Ainult et natukene on mul kahju kohe - europiididel on hommikuni jauramine ju geenikoodi sisse kirjutatud. Ja mis on saanud dionüüsiatest? Kus see inimene nüüd endast looma välja laseb? Samas, politseil ja baaridaamil on natukene kergem. Aga ainult natukene, sest kesse ikka neist seadustest niiväga hoolib, eksole :)

Niiet ärge argumenteerige,

eksole!